Laager
Noorlingvistide keeleklubi 2026. aasta laager
Kas tead, et keelte grammatika võib olla tundlik info allika suhtes? Maailmas leidub keeli, kus tegusõna vorm sõltub sellest,
👀 kas nägime toimunut oma silmadega,
👂 kas kuulsime, aga ei näinud ise pealt, et midagi toimus,
💡 kas järeldame käesolevate asjaolude põhjal, et midagi on toimunud.
26.-27. veebruaril 2026 toimub Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis järjekorras teine noorlingvistide keeleklubi laager “Oma silm on kuningas? – Evidentsiaalsus soome-ugri keeltes”. Seekordne laager keskendub grammatilistele struktuuridele soome-ugri keeltes; erilist tähelepanu pööratakse aga just evidentsiaalsuse kategooriale.
Evidentsiaalsuseks nimetatakse nähtust, mille korral keelevormis väljendub lisaks infole ka info allikas, mis tõendab selle usaldusväärsust. Näiteks eesti keeleskaudne kõneviis -vat (näiteks Tema laps jonnivat palju) väljendab, kui info on kelleltki kolmandalt kuuldud ja võib-olla isegi kaheldav. Sellist nii-öelda väikest evidentsiaalsuse süsteemi võib kohata paljudes uurali keeltes, aga mõned sugulaskeeled kasutavad palju peenemaid viise, et märkida, kas inimene ise nägi, kuulis, katsus, arvas või järeldas seda, mida ta väidab. Laagris uurime, kuidas info allikas on näiteks mari ja udmurdi keeltes tihedalt seotud minevikuga, põhjasamojeedi keeltes seevastu kõneviisiga. Saame ka teada, kuidas on võimalik öelda asju, mida ise läbi elasime, aga pealt ei näinud. Lisaks soome-ugri keeltele teeme põgusat tutvust ka rahvastega.
Laagri kavasse on põimitud ka muud tegevused. Esimesel päeval saavad huvilised külastada Tartu Ülikooli lahtiste uste päeva ning osaleda töötoas “Keelest ja keeleteadusest”. Programm sisaldab ka Eesti Rahva Muuseumi püsinäituse “Uurali kaja” külastust, samuti saavad laagrilised osa võtta Filmo-Ugri filmiõhtust ning ühisest õhtusöögist koos keeleviktoriiniga.
Laagris astuvad üles Tartu Ülikooli soome-ugri keeleteadlased Bogáta Timár, Gerson Klumpp ja Nikolay Kuznetsov.
Bogáta Timár on Ungarist pärit soome-ugri osakonna nooremteadur, kes uurib mari keelt. Ta on huvitatud nii nominaalsetest kui verbaalsetest kategooriadest, aga eriti grammatikaliseerumisest ja modaalsusest. Samuti on ta tegelenud mitu aastat keeletüpoloogiaga. Lisaks uurimistööle on ta tõeline soome-ugri entusiast: tema lemmiktegevus on kaasaegse soome-ugri kultuuri levitamine ja arendamine nii sotsiaalmeedias kui päriselus.
Gerson Klumpp on soome-ugri keelte professor ning eesti keele ja soome-ugri keelte magistriõppe programmijuht. Tema uuritavad keeled on lõunasamojeedi keeled kamassi ja sölkupi ning permi keeled komi ja udmurdi. Teda huvitavad keelte grammatiline areng, eriliselt verbaalsed kategooriad nagu aeg, aspekt ja kõneviis, aga ka uurali keelte infostrukuur ja tüpoloogia. Viimasel aastatel juhtis ta uurimisprojekti uurali keelte diskursusepartiklite grammatika kohta.
Nikolay Kuznetsov on soome-ugri keelte lektor. Päritolult on ta komi, kes õpetab ülikoolis komi keelt ja peab loenguid komi kultuurist, samuti loeb sissejuhatavat kursust soome-ugri keeltest ja rahvastest ning fennougristikast. Teda huvitavad permi keeled, eriti komi keele morfoloogia ja morfosüntaks, aga ka komi folkloor ja kultuur laiemas mõttes.
Osalejate ridadesse ootame 9.-12. klassis õppivaid keelehuvilisi. Osavõtt on laagrilistele tasuta, kahel päeval pakume toitlustust, Tartust kaugemalt tulijaid majutame hotellis ning hüvitame nende sõidukulud. Kohtade arv on piiratud ja laagrisse pääseb kuni 25 õpilast!
Laagrit korraldab Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut. Laagri korraldamist rahastab Eesti Teadusagentuur.
