Ajakava
Ajakava
Iga noorlingvistide keeleklubi kohtumine keskendub ühele kitsamale uurimisteemale. Kohtumised toimuvad laupäeviti vahemikus kl 12:00-15:00 Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis.
2026/2027. õppeaasta kohtumiste kava on järgnev:
Töötoas arutleme keelekontaktide üle: mida keelekontakti all mõeldakse, kuidas mõjutab kontakti pikkus ja intensiivsus keele eri tasandeid, mis on keeles püsivam, mis kiiremini muutuv. Vaatame, millised on olnud Eesti läänealadel kõneldud eestirootsi murded ja kuidas nad erinevad tänapäeva rootsi keelest. Uurime lähemalt, kuidas eestirootsi murded on mõjutanud eesti murdeid ja mil viisil on eesti keel omakorda mõjutanud eestirootsi murdeid. Loeme ka ühiselt paari keelenäidet ja püüame neist aru saada.
Kohtumist viivad läbi foneetika kaasprofessor Eva Liina Asu-Garcia, läänemeresoome keelte ja keeletüpoloogia kaasprofessor Miina Norvik ja rahvusvaheliste suhete ja regiooni uuringute magistrant Johannes Sarapuu (Tartu Ülikool).
Mõnes keeles on sõnu, kus tüve küljes tolknevad erinevad silmaga nähtavad legojupid: kana-d o-n kodu-s. Mõnel juhul on aga jupid tüve külge sulanud ja pole selget piirjoont: ma ei näe kanu. Mõnes keeles on see, mida meie mõistame sõnadena, hoopis ise ühe hiiglasliku sõna jupid: tusaatsiaqjunnaqnngittualuujunga (“Ma ei kuule väga hästi”, Ida-Kanada keel inuktitut). On märkimisväärne, kui võimsa ja paksu legojuhendi me keelt kõneledes omandame, mille järgi me oskame juppe sobival viisil nii kokku klõpsata kui ka sulatada. Samuti teeb asja huvitavamaks, et erinevalt liiklusseadusest pole meie pea sees elav legojuhend kuigi range, mistõttu inimeste kõne varieerub ja meil on hulganisti võimalusi väljendada end isikupäraselt. Sellel kohtumisel arutame kõike seda ja mõtleme nende mustrite peale, mida kasutame iga päev enda väljendamiseks, kuid millest meil pole aimugi!
Töötuba viib läbi TÜ morfosüntaksi teadur Mari Aigro.
Kuidas kõlas läänemeresoome algkeel või uurali algkeel, ning kuidas me üldse saame teada midagi keeltest, mida räägiti sadu või tuhandeid aastaid enne kõiki kirjalikke allikaid? Kust meie sõnad pärit on ja kuidas keeled sõnu juurde saavad? Mis juhtub, kui keeled on kontaktis? Miks keeled surevad välja ja millest sõltub nende “elujõud”? Töötoas otsime nendele küsimustele vastuseid – nii arutelu kui ka ülesannete kujul.
Töötuba viivad läbi TÜ läänemeresoome keelte professor Petar Kehayov ja Helsingi ülikooli dotsent Santeri Junttila.
Kas oled kunagi mõelnud, kui keeruline tegevus on tegelikult rääkimine ja kõnest arusaamine? Enamasti toimub see märkamatult ja pingutuseta, kuid mõne inimese jaoks võib suhtlemine nõuda palju rohkem vaeva.
Töötoas tutvume erinevate kõne- ja keelepuuetega ning arutleme, kuidas need mõjutavad õppimist, suhtlemist ja igapäevaelu. Uurime, millised võivad olla raskuste põhjused ning kuidas teadlased kõne- ja keelepuudeid uurivad, kasutades näiteks käitumiskatseid ja ajuuuringute meetodeid. Lisaks saame aimu logopeedi tööst: keda ja kuidas toetatakse.
Töötuba viivad läbi TÜ keeletaju nooremteadur Liis Themas ja logopeedia nooremlektor Marju Lahtein-Kürsa.
Keele omandamine on suur ja keerukas ülesanne, millega tegeleme sünnist saadik ning mis kestab terve elu. Emakeele omandamine lapsepõlves annab keeleteadlastele väärtuslikku infot selle kohta, kuidas inimene keelt töötleb ja loob. Töötoas uurime, kuidas käib keele omandamine lapsepõlves, kas see kulgeb igas keeles samamoodi ning kuidas laste keelekasutust uurida saab.
Töötuba viib läbi TÜ mitmekeelsuse keskuse koordinaator Adele Vaks.
Liivi keel on eesti keele üks kõige lähemaid sugulaskeeli, mida eesti keele kõneleja mõistab mingil määral isegi keelt õppimata. Töötoas tutvume lühidalt liivlaste ajalooga, saame esmased teadmised liivi keele hääldusest ja omapäradest, loeme lühitekste ja teeme erinevaid keeleharjutusi keeleajaloolistest häälikumuutustest kuni tänapäevaste dialoogideni välja.
Töötuba viib läbi TÜ liivi keele teadur Marili Tomingas.
Varasemad kohtumised:
Kokku toimus viis töötuba:
- 25. oktoobril esinesid Elisabeth Kaukonen ja Aet Kuusik teemal “Kvääridest ja koristajatädidest ehk Kuidas on seotud keel, sugu ja seksuaalsus?”
- 22. novembril esines Kristel Algvere teemal “Kas keelehoiakud on nagu kehahoiakud – lihtsalt selg sirgu ja korras?”
- 13. detsembril esinesid Mari-Liis Korkus ja Virve Vihman teemal “€€ST! K€€L D1G1AJA$TUL ehk Sissevaade internetilingvistikasse”
- 24. jaanuaril esinesid Lydia Risberg ja Maria Tuulik teemal “Kas tehisaru jätab eesti keele sõnaraamatud riiulile tolmu koguma?!”
- 21. märtsil esines Ann Veismann teemal “Kas/miks head asjad on üleval?”
Lisaks toimus 26.-27. veebruaril laager pealkirjaga “Oma silm on kuningas? Evidentsiaalsus soome-ugri keeltes”, kus esinesid Bogáta Timár, Nikolay Kuznetsov ja Gerson Klumpp.
Kokku toimus kuus töötuba:
- 5. oktoobril esinesid Mari Aigro ja Anton Malmi teemal “Suured tekstid ja väiksed tekstid (väikestel on kellad kaelas)”
- 16. novembril esines Nikolay Kuznetsov teemal “Sugulaskeeled ja keelesugulased”
- 18. jaanuaril esines Külli Prillop teemal “Möistad Sinna luggeda?”
- 22. märtsil esinesid Eva Saar ja Triin Todesk teemal “Sissevaade põhja- ja lõunaeesti keele murretesse”
- 5. aprillil esines Kerttu Rozenvalde teemal “Kas oleme mitmekeelsemad, kui arvame ja välja näitame?”
- 17. mail esines Axel Jagau teemal “Üht-teist põnevat maailma keelte kirevusest”
Lisaks toimus 27.-28. veebruaril noor(psühho)lingvistide laager “Keel meie peas”, kus esinesid Virve Vihman, Kaidi Lõo ning Adele Vaks.
Kokku toimus kaheksa töötuba:
- 14. oktoobril esinesid Helen Plado ja Triin Todesk teemal “Lõuna-Eesti kirju keelemaastik”
- 11. novembril esinesid Adele Vaks ja Mari-Liis Korkus teemal “‘Südames eestlane’: missugune on eesti keel väljaspool Eestit?”
- 9. detsembril esinesid Andra Annuka-Loik ja Piret Upser teemal “Suuline suhtlus ehk k(h)uidas me=sis `tegelt `rää:gime,”
- 20. jaanuaril esinesid Katrin Leppik ja Anton Malmi teemal “Häälduse uurimise mitu tahku”
- 9. märtsil esinesid Miina Norvik, Lehti Saag, Kristiina Tambets ja Mari Tõiv teemal “Hõbevalge rahvas. Kolme teadusharu vaatenurk Eesti rahva kujunemisele”
- 13. aprillil esinesid Mariko Faster, Evar Saar ja Fred Puss teemal “Mida kõnelevad nimed meie ümber?”
- 11. mail esines Jesse Holmes teemal “Constructed languages and the art of language creation“
- 6. juunil esinesid Helen Kaljumäe ja Tiiu Kivistik teemal “Keeletehnoloogia laineid löömas: kas räägimegi vaid ChatGPT-st?”
Kokku toimus kolm töötuba:
- 3. märtsil esinesid Aive Mandel, Triin Aasa ja Mari-Liis Korkus teemal “Teismeliste keel”
- 14. aprillil esinesid Elisabeth Kaukonen ja Aet Kuusik teemal “Keel, sugu ja seksuaalsus”
- 12. mail esinesid Agu Bleive, Katrin Leppik ja Kristel Algvere teemal “Eesti keel teise keelena õpetamine”
