Ajakava
Iga noorlingvistide keeleklubi kohtumine keskendub ühele kitsamale uurimisteemale. Kohtumised toimuvad laupäeviti vahemikus kl 12:00-15:00. 2023/24. õppeaasta kohtumiste kava on järgnev:
Kohtumisel räägime lõunaeesti keeltest ehk mulgi, võro ja seto keelest. Vaatame täpsemalt, kuidas need keeled eesti ühiskeelest erinevad ning mis eristab neid omavahel. Ka räägime lõunaeesti keelte kõnelejaskonnast ning tänapäevasest olukorrast. Vaatame, kuidas käib tänapäevane lõunaeesti keelte uurimine ja mida põnevat nende teadmistega teha saab.
Kohtumist viivad läbi Helen Plado ja Triin Todesk (TÜ).
Statistikaameti andmetel elab piiri taga ligi 200 000 eestlast. Suurimad väliseesti kogukonnad tegutsevad näiteks Soomes, USAs ja Kanadas. Kohtumisel heidame pilgu üleilmsete eestlaste keelekasutusse ning analüüsime, kuidas säilib eesti keel teise keelekeskkonna mõjuväljas.
Kohtumist viivad läbi Adele Vaks ja Mari-Liis Korkus (TÜ).
Keeleteemade tõstatudes räägitakse enam kirjakeelest ja sealsetest reeglitest. Sellega jääb tagaplaanile inimeste primaarne suhtlusvahend – suuline keel –, mida juhivad oma normid ja reeglid. Keeleklubi kohtumisel vaatame lähemalt suulise suhtluse eripärasid, selle erinevust kirjakeelest ning analüüsime nii argist kui ka ametlikku suhtlust.
Kohtumist viivad läbi Andra Annuka-Loik ja Piret Upser (TÜ).
Kohtumisel räägime sellest, mis on foneetika ja kuidas seda uuritakse. Vaatame üle, milliste organite abil kõnet moodustatakse ja kuidas tekitatakse heli. Vaatame erinevaid häälduse ja heli analüüsimise vahendeid ning osalejad saavad soovi korral näha ka enda keele liikumist ultraheli aparaadiga. Räägime ka sellest, kuidas koguda ja märgendada akustilisi andmeid; miks ja kuidas hääldus varieerub; mis on keelekorpus ja kuidas seda kasutatakse ning kuidas sellega hääldust uurida.
Kohtumist viivad läbi Katrin Leppik ja Anton Malmi (TÜ).
Eesti keele uurimiseks on aastakümnete jooksul kogutud, korrastatud ja märgendatud suur hulk tekste, mida nimetame keelekorpusteks. Kasutame Tartu Ülikooli arvuteid ja nende kaudu ligipääsetavat portaali SketchEngine, et õppida selliseid tekste uurima ja nende seest keelendeid otsima. Milliste tähendustega on kasutusel erinevad sõnad? Kui erinevalt räägivad ja kirjutavad eestlased? Need ja palju teisi küsimusi saavad töötoas vastuse!
Kohtumist viivad läbi Maarja-Liisa Pilvik ja Mari Aigro (TÜ).
Inimene on Eesti aladel elanud u 11 000 aastat, st viimase jää taandumisest alates. Läänemeresoome keeli (sh eesti keelt) on siin kõneldud aga (vaid) mõni tuhat aastat. Keeleteaduse, geneetika ja arheoloogia tulemusi sidudes püüame vastata küsimustele, millal, mis teid pidi ning kellega kokku puutudes on meie esivanemad võinud Läänemere äärde liikuda. Selleks vaatame materiaalset kultuuri, geenipärandit ja keelte arengut piirkonnas. Ühtlasi uurime hõbevalge rahva kujunemist pikas ajalises plaanis ning seoses naaberrahvaste ja -keeltega.
Kohtumist viivad läbi Miina Norvik, Lehti Saag, Mari Tõrv ja Kristiina Tambets (TÜ).
Have you ever thought about language and wondered ‘what if?’ Many people do, and they construct languages or “conlangs” to explore that ‘what if’. From elves to aliens and more, we will look at why people make conlangs, how do you make a conlang, and hopefully, you too will be inspired to make one!
Kohtumist viib läbi Jesse Holmes (TÜ). NB! Kohtumine toimub inglise keeles.
ChatGPT vs. keeletehnoloogia – kumb on tuttavam? ChatGPT on läinud massidesse, ent keeletehnoloogide vestlused ja igapäevatöö ei pöörle vaid selle ümber. Kohtumisel räägime, mis on keeletehnoloogia ja mis ses maailmas praegu toimub. Mis eriti põnev – võib-olla selleks hetkeks on ChatGPT juba ajalugu!
Kohtumist viivad läbi Helen Kaljumäe ja Tiiu Kivistik (EKI). NB! Kohtumine toimub Eesti Keele Instituudis.
2023. aasta kevadsemestril toimus kolm kohtumist, kus käsitleti selliseid teemasid nagu “Teismeliste keel” (03.03), “Keel, sugu ja seksuaalsus” (14.04) ning “Eesti keel teise keelena õpetamine” (12.05). Loe ülevaadet TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi ajaveebist.