Avaleht

Rahvuslik identiteet ja Eesti-Venemaa suhted: pikiuuring eliitide ja masside diskursuste kohta

Sotsiaalteaduste konstruktivistlikule käsitlusele on Venemaa ja Balti riikide omavahelised suhted aga ka venekeelsete kogukondade positsioon Baltimaades olnud oluliseks proovikiviks. Senised tulemused näitavad, et identiteedipoliitika on oluliselt mõjutanud nii riikidevahelise suhtluse kui ka ühiskonna lõimumise ja diferentseerumise keerukaid mustreid. Kuna olemasolevad uuringud käsitlevad eliitide rahvusliku identiteedi diskursusi, on meie projekti eesmärk luua ulatuslik interpreteeriv andmestik, mis hõlmab ühiskondlikke diskursusi ka rohujuure tasandil. Projekt on osa globaalsest võrgustikust „Making Identity Count“, mis esialgselt hõlmas ainult suurriike. Eesti kohta käiva andmebaasi loomise ja olemasoleva Venemaa andmestiku laiendamise tulemusel saab uurimisrühm anda uue hinnangu Eesti identiteedimaastiku arenemisele, tuginedes identiteedidiskursuste võrdlevatele analüüsidele läbi aja. See võimaldab selgitada asjaolusid, mille korral ühiskondlikult juurdunud rahvuslik identiteet võib mõjutada poliitikat, ja seda saab kasutada poliitikakujundamisel ning riskianalüüsiks.

Võtmesõnad: rahvuslik identiteet, Eesti, Venemaa, diskursusanalüüs, ühiskondlikud diskursused

Projekti finantseerib Eesti Teadusagentuur (PRG 1052)