Liitev klass, liitev kool

Põhipostulaadid liitva koolikeskkonna poole liikumisel

„Liitev klass – liitev kool“ tugineb riiklikele õppekavadele:

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava:

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6 – 7aastane laps: … mõistab, et inimesed võivad olla erinevad; oskab teistega arvestada ja teha koostööd; püüab mõista teiste inimeste tundeid ning arvestada neid oma käitumises ja vestluses; hoolib teistest inimestest, osutab abi ja küsib seda vajadusel ka ise jm.

Põhikooli riiklikus õppekavas oluliseks peetud väärtused tulenevad Eesti Vabariigi põhiseaduses, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest. Alusväärtustena tähtsustatakse üldinimlikke väärtusi: ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu ja ühiskondlikke väärtusi: vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus.

Põhikoolis luuakse alus enese määratlemisele eneseteadliku isiksusena, perekonna, rahvuse ja ühiskonna liikmena, kes on eneseteadlik ning suhtub sallivalt ja avatult maailma ja inimeste mitmekesisusse.

Gümnaasiumi riiklik õppekava:
1) väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja nüüdisaegse kultuuri sündmustega, väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt;
2) sotsiaalne pädevus – suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate keskkondade reegleid; teha erinevates situatsioonides koostööd teiste inimestega; aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel.

Liitev koolikeskkond eeldab üldeesmärgi “õppimine ja areng” teadvustamist kogu koolikultuuri läbivalt ja selle poole liikumist. “Meie tunde” teke klassi ja kooli tasandil tähendab klassijuhataja, õpetaja ja koolijuhi töös „grupile“ orienteeritust (vt. joonis 1).

Ei ole võimalik kõiki õpilasi ja töötajaid „kasvatada, õpetada“ ennast arendavaks, sallivaks, hoolivaks jms. Küll on aga võimalik luua tingimused selleks, et klass ja „õpetajatuba“ ja iga teine grupp koolis asub põhieesmärgi ja põhiväärtuste kaitsele ja tuleb toime sellega/nendega, kes takistab grupil põhieesmärgi poole liikuda.

Sotsiaalpsühholoogias on sellise grupi arengufaasi nimi tööfaas (grupp töötab efektiivselt grupi üldeesmärgi suunas).

Suurim takistus liitvaks klassiks/kooliks saamisel on autokraatlik juhtimine (sundiv, ülinõudlik), mille tulemusena võib kujuneda autokraatlik organisatsioonikultuur. Ei saa jõuga sundida väärtusi omaks võtma ega koostööd tegema! Ei saa sundida sallivaks!

Suurim väljakutse liitvaks klassiks/kooliks saamisel on adekvaatne juhtimine klassi ja kooli tasandil.

Õpetajad ja juhid täidavad juhtimisfunktsioone: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine.

Õpetajad ja juhid oskavad juhtida gruppi/organisatsiooni konfliktifaasist (vastuolude faas, mille lahendamisega grupp toime ei tule) tööfaasi (üldeesmärk on grupi jaoks tähtsustunud).

Õpetajad ja juhid oskavad kasutada erinevaid juhtimisstiile vastavalt olukorrale. 

„Liitev klass – liitev kool“ lähtub reaalselt põhiväärtustest „sallivus, sõbralikkus ja koostöö“ (vt. joonis 1). Need ei ole loosungid, vaid tegelik meetmete võrgustik väärtuste realiseerimiseks.

Hoolivus kõigi kooli õpilaste ja õpetajate suhtes. Moto „Kui klass (kool) pole ühele turvaline, siis pole ta seda kellelegi“. Seetõttu tähendab „Liitev klass – liitev kool“ ka kiusamisvaba klassi ja kooli.