Kultuurid klassiruumis

Õppimine ja õpetamine sõltub meie kultuuritaustast. Õpilase koolis omandatud teadmised on sügavamad ja püsivamad, kui need filtreeruvad läbi tema isikliku kogemuse ja kultuuripildi.

Kaks olulist algtõde, millel baseerub multikultuuriline haridus on:
kultuurirelativism e. pole olemas kultuuride hierarhiat (paremad ja halvemad kultuurid), erisused mõtlemises ja käitumises on elu loomulik osa;
kultuuriline suhtlemine saab olla alati ainult kahesuunaline protsess – dialoog kultuuride vahel (Fennes, Hapgood, 1997: 43-44).

Mitmekultuurilise hariduse printsiipide rakendamisel seatakse reeglina järgmised eesmärgid:
1. Suhtumuslikud eesmärgid: kultuuritundlikkus ja –teadlikkus, tolerantsus, endast erineva respekteerimine, oskused konflikte ennetada ja lahendada; õpimeedias stereotüüpidele ning tendentslikkusele osutamine ja ümberhindamine, ladusa kultuurisuhtluse strateegiate pakkumine, seda soodustavate personaalsete oskuste arendamine (näit. oma isiklike väärtushinnangute teadvustamine ja analüüsimine).
2. Kognitiivsed eesmärgid: akadeemiline edukus, võõrkeelte õppimine, erinevate kultuuride tundmine, oskus analüüsida ja interpreteerida kultuurist tingitud käitumismalle, tunda omaenda kultuuri ja selle arenguid.

Loe edasi Hofstede kultuuridimensioonidest