Sissejuhatus

Jooksmine on maailma kõige populaarsem spordiala ehk teisisõnu öeldes kõige enam harrastatavam kehalise liikumise vorm. Jooksu kui tüüpilise vastupidavusala ajal rakenduvad tegevusse suured lihasrühmad, kasutatakse eelistatult aeroobset energeetikat ning lihastegevus on rütmiline ja kestev. Jooksutreeninguga tegelemine tugevdab tervist, arendab hingamis- ja vereringesüsteemi, südant ja lihaseid ning peale selle pakub veel positiivseid emotsioone ja vähendab stressi. 

1970. aastatel sai USA-s alguse jooksubuum, mis peatselt jõudis ka Lääne–Euroopasse, selle tulemusel jookseb tänasel päeval maailma suurematel linnamaratonidel 30 000–40 000 jooksjat.

Naiste maratonijooksu tõelise buumi alguseks võib lugeda aastat 1984, mil naiste maraton oli esmakordselt kavas olümpiamängudel. Kui 1984. aastal oli veel 1% kõigil maratonidel finiseerunud jooksjatest naised, siis nüüd on see protsent juba üle 20ne. Sarnaselt muu maailmaga on jooksubuum jõudnud ka Eestisse, selle tõestuseks on 2013. a  SEB Tallinna Maratoni jooksuürituste osalejate arv, mis ületas 20 000 piiri. Seda enam on oluline, et kõik jooksuhuvilised treeniksid teadlikult jai arvestaksid vastupidavusetreeningu põhitõdedega.