Vikipeedia artikli hindamine

Vikipeedia eripära on, et tegu on inimeste ühisloominguga, mistõttu paljud artiklid on koostöös saanud põhjaliku sisu ja viimistletud vormi. Eriti käib see ingliskeelse Wikipedia kohta, millel on tohutu hulk kaastöölisi. Sealt võib leida infot, mida muude allikate kaudu on raske kätte saada.  Seetõttu leiab Vikipeedia kasutamist nii uurimistöös kui ka igapäevaelus. Artiklite kirjutamine ja muutmine on kõikidele lubatud, mistõttu esineb Vikipeedias ka pealiskaudseid, puuduliku või kallutatud infoga artikleid, plagiaati ning tahtlikku info moonutamist.  

Vikipeediast on abi uurimistöö alustamisel ja taustainfo kogumisel ning usaldusväärsete algallikate tuvastamisel, kuid enne info kasutamist tuleb iga artikli väärtust  eraldi hinnata.

 

Artikkel peab vastama kolmele põhilisele nõudele:

  1. Neutraalsus (ingl k neutral point of view, lühend NPOV) – artikkel peab tasakaalustatult kajastama erinevaid vaatepunkte ja ei tohi lähtuda autori isiklikust arvamusest.
  2. Kontrollitavus (ingl k verifiability – kõiki väiteid peab saama kontrollida (allikatele peab olema viidatud).
  3. Allikate usaldusväärsus (ingl k no original research, lühend NOR) – artiklid ei ole originaalsed uurimistööd, need peavad toetuma juba avaldatud usaldusväärsetele allikatele.

Artikli kasutamine uurimistöös

Usaldusväärsuse ja ammendavuse kontrollimiseks on soovitav kasutada paralleelselt mitut Vikipeedia versiooni (nt lisaks eestikeelsele kindlasti ka ingliskeelset). Kvaliteetsel artiklil on lihtne ja arusaadav keel, kindel struktuur ning sisukord. Sisukord annab hea ülevaate teemast, aitab mõisteid defineerida ning on abiks uurimisküsimuse püstitamisel.  Artikli lõpus on kasutatud kirjanduse loetelu ja lingid muudele allikatele. Kindlust annab see, kui on viidatud teadusartiklitele (viites on DOI number), raamatutele ja rahvusvaheliste organisatsioonide materjalidele.

Artikkel Vikipeediast. Välja on toodud faktid, millele Vikipeedia artikli hindamisel tähelepanu pöörata. Skeemi aluseks on artikli versioon 08.03.2016. Artikli viimased uuendused ja parandused tehti 4. novembril 2019.

Artikli usaldusväärsuse kontrollimine

Vikipeedia artikli pealkirja kohal on sakk Arutelu/Talk. Seal on juhitud tähelepanu artiklis esinevatele probleemidele. Näiteks inglisekeelse artikli Humanistic psychology arutelu lehel näeb nimekirja tõstatatud probleemidest, kaasaarvatud artikli neutraalsusest. 

Vikipeedia kasutamisel saab juhinduda artiklist Reliability of Wikipedia http://en.wikipedia.org/wiki/Reliability_of_WikipediaSeal on välja toodud Vikipeedia tugevad ja nõrgad küljed ning juhised artiklite kasutamiseks.

Soovitus on suhtuda ettevaatusega artiklitesse,

  • mille teema tekitab vaidlusi (nt toidulisandid, poliitika);
  • mis käsitlevad kaasaegsete isikute elu ja tegevust (võivad olla mõjutatud artikli autori hoiakutest);
  • mille fakte on raske kontrollida (pole piisavalt viiteid kasutatud kirjandusele või andmed muutuvad kiiresti), nt andmed linnade või asutuste kohta käivates artiklites);
  • mis sisaldavad keele- ja stiilivigu.

Vikipeedia artiklile viitamine

Reeglina entsüklopeediate artiklitele uurimistöös ei viidata. Vikipeedia artikkel ei ole originaaluurimus, selle koostamiseks on kasutatud erinevaid allikaid ja need on loetletud artikli lõpus. Nende põhjal saab kontrollida Vikipeedias esitatud fakte ja väiteid ning nendele allikatele tuleb ka viidata. Kindlasti tuleb otsida üles algallikas, seda lugeda, kriitiliselt hinnata ning viidata. Vikipeedia kaudu algallikate viitamine ei ole korrektne. 

Kasutatud kirjandus

1. Calhoun, C. (2014). Using Wikipedia in information literacy instruction Tips for developing research skills. College & Research Libraries News75(1), 32–33.
2. Hilles, S. (2014). To Use or Not to Use? The Credibility of Wikipedia. Public Services Quarterly10(3), 245–251. http://doi.org/10.1080/15228959.2014.931204
3. Reliability of Wikipedia. (2015, April 13). In Wikipedia, the free encyclopedia. Retrieved from http://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Reliability_of_Wikipedia&oldid...