Sõnastik
Sissejuhjatus
-
Aatom
on aineosake, mis koosneb aatomtuumast ja elektronidest. Aatomid on molekuli koostisosa.
-
Aatommass
on aatomi mass, mis on väljendatud aatommassiühikutes. Elemendi keskmise aastommassi saad leida perioodilisuse tabelist elemendi alt. (https://opik.fyysika.ee/index.php/exp/display/230455)
-
Aatomvõre
on kristallvõre tüüp, milles aatomid on omavahel seotud tugevate kovalentsete sidemetega.
-
Ainehulk
on aine kogus moolides, tähistatakse n.
-
Aktiivsed põrked
on reaktsiooni käigus osakeste vahel toimuvad põrked, mille tulemusena tekivad saadused.
-
Aktiveerimisenergia
on reaktsiooni toimumiseks vajalik energia.
-
Aldehüüdid
on orgaanilised ained, mis sisaldavad aldehüüdrühma –CHO.
-
Aldehüüdrühm
on asendusrühm valemiga -CHO.
-
Alkaanid
on süsivesinikud, mille struktuuris esinevad ainult üksiksidemed (st puuduvad kordsed sidemed).
-
Alkeenid
on ühendid, milles süsiniku aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside.
-
Alkoholid
on orgaanilised ained, milles hüdroksüülrühm (–OH) on seotud alküülrühmaga.
-
Alküülrühm
on alkaanist tulenev asendusrühm (nt metüülrühm –CH3, etüülrühm –CH2CH3)
-
Alküünid
on ühendid, milles süsiniku aatomite vahel on vähemalt üks kolmikside.
-
Allotroobid
on sama keemilise elemendi aatomitest koosnevad, kuid erineva struktuuriga ja erinevate omadustega lihtained.
-
Allotroop
on üks mitmest võimalikust lihtainest, mida mingi keemiline element moodustab.
-
Aluminotermia
on metallide saamine ühenditest alumiiniumiga redutseerimise teel.
-
Alused
on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone, NaOH, KOH (üldisemas tähenduses ained, mis seovad vesinikioone ehk prootoneid).
-
Aluselised oksiidid
on hüdroksiidile vastavad oksiidid, reageerivad hapetega (hüdroksiid NaOH-le vastav oksiid Na2O).
-
Amfoteerne metall
on metall, mis reageerib nii aluste- kui hapetelahustega.
-
Amfoteersed oksiidid
oksiidid, millel on korraga nii aluselised kui ka happelised omadused ehk need oksiidid reageerivad nii aluste kui ka hapetega.
-
Amiidid
on karboksüülhappe derivaadid, kus karbonüülrühmaga on seotud asendatud aminorühm.
-
Amiinid
on lämmastikku sisaldavad orgaanilised ained, kus ammoniaagi üks või mitu vesinikku on asendunud alküülrühma(de)ga.
-
Aminorühm
on asendusrühm -NH2.
-
Anioon
on negatiivse laenguga aatom või aatomite rühmitus (näiteks happejääkioonid Cl-, NO3-, SO42- jne.).
-
Anood
on elektrood, millel toimub oksüdeerumisreaktsioon.
-
Aromaatsed ühendidon kordseid süsinik-süsiniksidemeid sisaldavad tsüklilised ühendid, mida iseloomustab suur keemiline stabiilsus.
-
Asendatud alkaanid
on alkaanid, milles vesinik on asendatud mõne muu asendusrühmaga (näiteks klorometaan CH3Cl).
-
Asendusreaktsioonid
on reaktsioonid, mille käigus molekulis asendatakse mingi aatom (või aatomite rühm) teise aatomi (või aatomite rühmaga).
-
Avogadro arv
on 6,02 x10 astmel 23 (6,02 x1023) osakest/mol.
-
Bioühendid
on elusorganismides sisalduvad orgaanilised ained, mis on vajalikud elutegevuseks.
-
Eetrid
on orgaanilised ained, kus hapniku aatomiga on seotud kaks alküülrühma R–O–R.
-
Eksotemiline reaktsioon
on soojuse (energia) eraldumisega kulgev reaktsioon (tähistatakse ΔH<0, ühik J/mol).
-
Elektrofiil
on positiivse laengu või osalaenguga osake, millel on n-ö elektronide puudujääk.
-
Elektrofiilne tsenter
on positiivse laengu või osalaenguga aatom elektrofiilis.
-
Elektrokeemiline korrosioon
on elektrolüüdi lahuses metalli hävinemine.
-
Elektrolüüs
on redoksreaktsioon, mis toimub elektrivoolu toimel.
-
Elektrolüüt
on aine, mis jaguneb lahustumisel ioonideks.
-
Elektrolüütiline dissotsiatsioonon ainete jagunemine ioonideks lahustumisel polaarses lahustis.
-
Elektronegatiivsus
on suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari.
-
Elektrongaas
on kiiresti ja korrapäratult liikuv väliskihielektronide kogum, mis seob metalli aatomeid metalli kristallvõres.
-
Elektronipaar
kaks vastassuunalise magnetväljaga elektroni, mis asuvad ühel orbitaalil, moodustades ühise elektronpilve.
-
Elektronorbitaal
on ruumiosa aatomis, kus vastava elektroni leidumise tõenäosus on suur.
-
Elektronskeem
on aatomi elektronkatte kirjeldav skeem, mis näitab elektronide arvu elektronkihis.
-
Elektronvalem
on aatomi elektronstruktuuri täpsem kirjeldav üleskirjutus, mis näitab elektronide jaotmist kihtidesse ja alamkihtidesse.
-
Elektrood
on elektrijuht mis moodustab kontakti mittemetallilise vooluringi osaga (elektrolüüdi või pooljuhiga vms).
-
Endotermiline reaktsioon
on soojuse (energia) neeldumisega kulgev reaktsioon/protsess (tähistatakse ΔH>0, ühik J/mol).
-
Energiadiagramm
ehk reaktsiooni energiaskeem on energia muutus kogu reaktsiooni vältel. Energiadiagrammi kujutatakse graafiliselt, kus y-teljel on potantsiaalne energia ja x-teljel on rekatsiooni kulgemise suund.
-
Erijuhtivus
on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine või materjali võimet elektrit juhtida.
-
Estrid
on karboksüülhappe derivaadid, mille üldvalem on R1– COO–R2.
-
Fullereenidon süsiniku allotroobid, koosnevad seostunud viie- ja kuueaatomilistest tsüklitest, esinevad sfääride või torukestena.
-
Funktsionaalrühm
on aatomite rühm molekulis, mis määrab selle keemilised omadused.
-
Graafiline struktuurivalem
näitab ära süsinikahela paiknemise tasandil.
-
Grafiit
on süsiniku kihilise ehitusega allotroop, hea elektrijuht.
-
Halogeenimine
on keemiline reaktsioon, mille käigus aine molekuli viiakse halogeeni aatom(id).
-
Halogeeniühendid
on ained, kus orgaanilise molekuli üks või mitu C–H vesinikku on asendatud halogeeni aatomiga.
-
Happed
on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (üldisemas tähenduses ained, mis loovutavad vesinikioone ehk prootoneid; HCl, CH3COOH)
-
Happejääkioon
ehk happeanioon on happe jagunemisel tekkinud anioon (Cl-, NO3-, SO42- jne). Hapete jagunemisel ioonideks tekib prooton, H+, ja happejääkioon.
-
Happeline oksiid
on happele vastav oksiid, mis tuleneb sellest, et enamik happelisi oksiide reageerib veega ja moodustub hape. Tuntuimad happelised oksiidid on mittemetallioksiidid, nt. SO2, CO2.
-
Happelised oksiidid
on happele vastavad oksiidid, mis tuleneb sellest, et enamik happelisi oksiide reageerib veega ja moodustub hape. Tuntuimad happelised oksiidid on mittemetallioksiidid, nt. SO2, CO2.
-
Hüdraatimine
on liitumisreaktsioon veega.
-
Hüdraatumine
on ioonide või polaarsete molekulide seostumine lahuses vee molekulidega.
-
Hüdrogeenimine
on liitumisreaktsioon vesinikuga.
-
Hüdroksiidid
on vees hästilahutuvad alused (leelised; NaOH, KOH).
-
Hüdroksüülrühm
on asendusrühm -OH.
-
Hügroskoopne aine
on aine, mis seob vett.
-
Indikaator
on aine, mille värvus oleneb lahuse happelisusest.
-
Inhibiitor
on aine, mis vähendab korrosiooni reaktsiooni kiirust.
-
Ioon
on laenguga aatom või aatomite rühmitus.
-
Iooni laeng
on iooni positiivsete või negatiivsete elementaarlaengute arv.
-
Iooniline aine
on ioonilise kristallvõrega aine, mille osakesed on seotud ioonilise sidemega.
-
Iooniline kristallvõre
ehk ioonvõre on kristallvõre, kus võre sõlmpunktides asuvad ioonid.
-
Iooniline side
on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu.
-
Ioonvõre
ehk iooniline kristallvõre on kristallvõre, kus võre sõlmpunktides asuvad ioonid.
-
Isomeerid
on ained, millel on sama molekulivalem, kuid erinev molekuli struktuur.
-
Kaksikside
on kahe ühise elektronpaari abil tekkiv kovalentne side kahe aatomi vahel (tähistatakse =).
-
Karboksüülhapped
on orgaanilised ained, mis sisaldavad karboksüülrühma –COOH.
-
Karboksüülrühm
on asendusrühm -COOH.
-
Karbonüülrühm
on rühm -CO-, mis esineb ketoonide, aldehüüdide ja karboksüülhapete ning nende derivaatide molekulides.
-
Katalüsaator
on aine, mis suurendab reaktsiooni kiirust, vabanedes reaktsiooni lõpuks esialgses koostises ja koguses.
-
Katalüüs
on keemilise reaktsiooni kiiruse muutmine (tavaliselt suurendamine) katalüsaatori abil.
-
Katalüütiline mehhanism
on reaktsioon, mis toimub katalüsaatori juuresolekul.
-
Katioon
on positiivse languga ioon (vesinikioon ehk prooton H+).
-
Katood
on elektrood, millel toimub redutseerumisreaktsioon.
-
Keemiline korrosioon
on metalli hävinemine gaasi või orgaanilise vedeliku keskkonnas.
-
Keemiline side
on aatomite- või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekulideks või kristalliks (vt. videot).
-
Keemiline tasakaal
on süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva keemilise reaktsiooni kulgemise tulemusena.
-
Ketoonid
on orgaanilised ained, mis sisaldavad ketorühma –CO–.
-
Kolmikside
on kolme ühise elektronpaari abil tekkiv kovalentne side kahe aatomi vahel.
-
Korrosioon
on metalli hävinemine ümbritseva keskkonna mõjul.
-
Kovalentne side
on aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel.
-
Kristallvõre
on ruumiline struktuur, mis vastab ioonide, aatomite või molekulide korrapärasele asetusele kristallis.
-
Küllastumata süsivesinikud
on ühendid, milles süsiniku aatomite vahel on kordseid sidemeid.
-
Küllastumata ühendid
on orgaanilised ühendid, mille molekulis on kordseid C-C sidemeid.
-
Küllastunud lahus
on antud tingimustes maksimaalse kontsentratsiooniga lahus, milles rohkem pole võimalik ainet lahustada.
-
Küllastunud süsivesinikud
on süsivesinik, mille molekulis on ainult üksiksidemed.
-
Lahus
on lahustist ja lahustunud ainest (ainetest) koosnev ühtlane segu, milles lahustunud aine(d) on molekulidena, ioonidena või aatomitena.
-
Lahusti
on aine (tavaliselt vedelik), milles on lahustunud aine ühtlaselt jaotunud. Lahusti on lahuse osa, mis on tavaliselt suures üleliias võrreldes lahustunud ainega.
-
Lahustunud aine
on aine, mis on ühtlaselt jaotunud teises aines (lahustis).
-
Lahustuvus
on maksimaalne aine kogus, mida saab lahustada kindlas lahusti koguses tavaliselt 100 g vees (ühikuna kasutatakse aine mass grammides/100 g lahusti kohta).
-
Leelised
on vees hästilahutuvad alused (hüdroksiidid; NaOH, KOH).
-
Leelismetallid
on IA rühma metallilised elemendid, väga aktiivsed metallid.
-
Leelismuldmetallid
on IIA-rühma aktiivsed metallilised elemendid (Ca, Sr, Ba).
-
Lihtained
on ained, mis koosnevad ainult ühe keemilise elemendi aatomitest.
-
Lihtsoolad
on soolad, mis koosnevad metalliioonist ja „tavalisest“ happejääkioonist (K2CO3, Fe(NO3)2, soolad, mis ei sisalda vesinikioone).
-
Lihtsustatud struktuurivalem
näitab vaid, millised aatomite rühmad on omavahel seotud.
-
Liitained
ehk keemilised ühendid on ained, mis koosnevad mitme keemilise elemendi aatomitest.
-
Liitumispolümerisatsioon
on polümeerimolekuli teke monomeerimolekulide järjestikuse liitumise teel.
-
Liitumisreaktsioonid
on reaktsioonid, milles kaks või enam molekuli ühinevad.
-
Maak
on mineraal või kivim, mis on mingi lihtaine või liitaine saamisel tooraineks.
-
Massiprotsent
on 100 massiosas lahuses lahustunud aine mass.
-
Metall
on lihtaine, milles esineb metalliline side ja millel on seetõttu nn metallilised omadused (hea elektri- ja soojusjuhtivus, iseloomulik läige jne.).
-
Metallide pingerida
on metallide ja vesiniku järjestus redutseerivate omaduste järgi vesilahuses.
-
Metalliline element
on keemiline element, mis lihtainena on metall ja millel avalduvad metallilised omadused.
-
Metalliline side
on keemiline side metallides, mis tekib metalli aatomite vahel ühiseks muutunud väliskihi elektronide abil.
-
Metallilised elemendid
on lihtainena metallid ja millel avalduvad metallilised omadused.
-
Metallioksiidid
on oksiidid, mis koosnevad metallilisest elemendist ja hapnikust (nt. CaO, Na2O).
-
Metallivõre
on metallides esinev kristallvõre tüüp, kus võre sõlmpunktides asuvad metalli aatomid.
-
Mitteelektrolüüt
on aine, mis lahustumise käigus ioonideks ei jagune ja esineb seega lahuses molekulidena.
-
Mittemetall
on lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused.
-
Mittemetallioksiidid
on oksiidid, mis koosnevad mittemetallilisest elemendist ja hapnikust (nt. H2O, CO2).
-
Mittemolekulaarsed ained
on ained, mis koosnevad aatomitest või ioonidest (vaata täpsemalt videost).
-
Mittepolaarne aine
on mittepolaarsetest molekulidest koosnev aine.
-
Mittepolaarne kovalentne side
on kovalentne side, milles ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile; esineb võrdse (või väga lähedase) elektronegtiivsusega aatomite vahel.
-
Molaarmass
on ühe mooli aineosakese mass grammides, arvuliselt võrdne molekulmassiga. Tähis M (M kaldu) ja ühik g/mol.
-
Molaarne kontsentratsioon
ehk molaarsus näitab lahustunud aine hulka moolides ühes liitris lahuses ja seda tähistatakse tähega c.
-
Molaarruumala
on ühe mooli aine ruumala, tähis Vm. Normaaltingimustes on ühe mooli gaasilise aine ruumala 22,4 dm3. Normaaltingimused on temperatuur 0 oC ja rõhk 1 atm (101,3 kPa).
-
Molaarsus
ehk molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine hulka moolides ühes liitris lahuses ja seda tähistatakse tähega c.
-
Molekul
on molekulaarse aine väikseim osake, mis koosneb kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitusest.
-
Molekulaarsed ained
on ained, mis koosnevad molekulidest (vaata täpsemalt videost).
-
Molekulaarsed mittemetallid
on mittemetallid, millel on tahkes olekus molekulvõre.
-
Molekulvõreon kristallvõre tüüp, kus kristallvõres on molekulid omavahel seotud molekulidevahelsite jõududega. Selliste ainete sulamistemperatuurid on madalad, kuna molekulidevahelised jõud ei ole tugevad.
-
Mool
on ainehulga ühik, mis sisaldab Avogadro arvu (6,02 x1023) aineosaksi (molekule, aatomeid, ioone). Mooli lühendina kasutatakse mol.
-
Neutraalsed oksiidid
on oksiidid, millel puuduvad happelised ja aluselised omadused ning ei reageeri alustega ega hapetega (N2O, CO, NO).
-
Neutralisatsioonireaktsioon
on happe ja aluse vaheline reaktsioon, mille tulemusel moodustuvad sool ja vesi. Vt. https://youtu.be/LTnw48BpkwM
-
Normaaltingimused
on temperatuur 0 oC ja rõhk 1 atm (101,3 kPa).
-
Nukleofiil
on negatiivse laengu (või osalaengu) ja kõrge energiaga elektronipaariga osake.
-
Nukleofiilne tsenter
on üldiselt negatiivse laengu (või osalaenguga) aatom nukleofiilis.
-
Nõrgad alused
on alused, mis dissotsieeruvad vesilahustes osaliselt.
-
Oksiidid
on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik.
-
Oksüdatsiooniaste
(o.a) näitab elemendi aatomi laengut ühendis, eeldusel, et aatomite vahel on aines ioonilised sidemed. Vt https://youtu.be/H8ktQvCOcyw
-
Oksüdeerija
on aine, mille osakesed liidavad elektrone.
-
Oksüdeerumine
on elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine.
-
p-metallid
on III-VI rühma kuuluvad metallid.
-
Polaarne aine
on polaarsetest molekulidest koosnev aine.
-
Polaarne kovalentne side
on side, mille korral jaotub ühine elektronpilv ebavõrdselt, mistõttu aatomitel tekivad osalaengud.
-
Polaarne molekul
on molekul, milles positiivse ja negatiivse laengu keskmed ei lange kokku, mistõttu molekullis üks osa on positiivse, teine negatiivse laenguga.
-
Polükondensatsioon
on polümeerimolekuli teke monomeerimolekulide liitumise teel, mille käigus eralduvad ka väikese molekulmassiga ained (nt vesi).
-
Polümeerid
on suure molekulmassiga molekulidest koosnevad ained, mille molekul on moodustunud korduvatest lõikudest (elementaarlülidest).
-
Puhverlahus
on lahus, millel on võime säilitada oma pH väärtust nii lahjendamisel kui ka väikese koguse happe või leelise lisamisel.
-
Põlemine
on suure hulga soojuse- ja valguseneergia eraldumisega kulgev kiire oksüdatsioonireaktsioon.
-
Pöördumatu reaktsioon
on reaktsioon, mis kulgeb praktiliselt ainult ühes suunas.
-
Pöörduv reaktsioon
on kahes suunas (otse- ja vastassuunas) toimuv reaktsioon.
-
Rasklahustuvad hüdroksiidid
on hüdroksiidid, mis lahustuvad väga vähesel määral.
-
Rasvad
on glütserooli (propaan-1,2,3-triooli) ja rasvhapete triestrid.
-
Reaktsiooni kiirus
on lähteainete reageerimise kiirus keemilises reaktsioonis, mida iseloomustatakse reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsiooni muutusega ajaühikus.
-
Reaktsiooni mehhanism
on reaktsiooni kulgemise viis.
-
Reaktsiooni saagis
näitab, mitu protsenti moodustab tegelikult saadud reaktsioonisaaduse hulk (või mass) reaktsioonivõrrandi järgi teoreetiliselt arvutatud reaktsioonisaaduse hulgast (või massist).
-
Reaktsiooni soojusefekt
on reaktsioonis eralduv või neelduv soojushulk (reaktsiooni saaduste ja lähteainete energiate vahe).
-
Redoksreaktsioon
on keemilise reaktsioon, milles esineb elektronide üleminek ja elementidel muutuvad oksüdatsiooniastmed.
-
Redutseerija
on aine, mille osakesed loovutavad elektrone.
-
Redutseerumine
on elektronide liitmine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine.
-
Rikastamine
on maagist kõrvaliste ainete eraldamine, kasutades ära maagis sisalduvate ainete füüsikalise omaduste erinevusi (tihedust, magnetilisi omadusi).
-
Rooste
on raua korrosioonil hapniku ja veeauru toimel tekkiv punakaspruun hüdraatunud oksiidikiht (ligikaudne koostis Fe2O3·nH2O).
-
Ründav osake
on osake, mis liitub reaktsioonitsentriga või asendab reaktsioonitsentris lahkuva rühma.
-
s-metallid
on IA ja IIA rühma kuuluvad metallid.
-
Sahhariidid
on bioloogiliselt oluliste polühüdroksükarbonüülühendite ja nendest saadud oligo- või polümeeride üldnimetus.
-
Siirdemetallid
ehk d-metallid on metallid, mis kuuluvad B-rühmadesse.
-
Soolad
on kristalsed ained, mis koosnevad metallikatioonist ja happejääkioonist ehk happeanioonist (NaCl, KNO3).
-
Sublimeerumine
on aine üleminek tahkest olekust gaasilisse ilma vahepealse vedela oleku tekkimiseta.
-
Sulam
on mitme metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel saadud metalliline materjal.
-
Särdamine
on maagi või maavara töötlemine põlemisega õhus.
-
Süsivesinikud
on orgaanilised ained, mis koosnevad vaid süsinikust ja vesinikust.
-
Tasapinnaline ehk klassikaline struktuurivalem
on keemilise ühendi struktuuri sümboolne kujutis tasandil.
-
Teemant
on väga suure kõvadusega läbipaistev hinnaline vääriskivi, koosneb süsinikust (võib sisaldada ka lisandeid).
-
Termiline lagunemine
on aine lagunemine kuumutamisel.
-
Tugevad alused
ehk leelised on vees hästilahutuvad alused (hüdroksiidid; NaOH, KOH).
-
Tuumalaeng
on aatomi tuuma positiivne laeng, mis on määratud prootonite arvuga tuumas.
-
Valgud
on aminohapetest moodustunud biopolümeerid.
-
Vesinikside
(kirjutatakse ka H-side) on täiendav side, mille tugevalt positiivse osalaenguga vesiniku aatom moodustab tugevalt elektronegatiivse elemendi (peamisel F, O ja N) aatomitega.
-
Vesiniksoolad
on soolad, mis koosnevad metalliioonist ja happejääkioonist ning sisaldavad ka vesinikku.
-
Vooluallikas
on seade, kus keemilisereaktsiooni tulemusena saadakse elektrienergiat.
-
Väärisgaasid
on VIIIA rühma elemendid, lihtainena on keemiliselt väga väheaktiivsed.
-
Üksikside
on ühe ühise elektronpaari abil tekkiv kovalentne side kahe aatomi vahel.