Sõnastik

on aineosake, mis koosneb aatomtuumast ja elektronidest. Aatomid on molekuli koostisosa.

on aatomi mass, mis on väljendatud aatommassiühikutes. Elemendi keskmise aastommassi saad leida perioodilisuse tabelist elemendi alt. (https://opik.fyysika.ee/index.php/exp/display/230455)

on kristallvõre tüüp, milles aatomid on omavahel seotud tugevate kovalentsete sidemetega.

on aine kogus moolides, tähistatakse n. 

on reaktsiooni käigus osakeste vahel toimuvad põrked, mille tulemusena tekivad  saadused.

on reaktsiooni toimumiseks vajalik energia.

on orgaanilised ained, mis sisaldavad aldehüüdrühma –CHO.

on asendusrühm valemiga -CHO.

on süsivesinikud, mille struktuuris esinevad ainult üksiksidemed (st puuduvad kordsed sidemed). 

on ühendid, milles süsiniku aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside.

on orgaanilised ained, milles hüdroksüülrühm (–OH) on seotud alküülrühmaga.

on alkaanist tulenev asendusrühm (nt metüülrühm –CH₃, etüülrühm –CH₂CH₃)

on ühendid, milles süsiniku aatomite vahel on vähemalt üks kolmikside.

on sama keemilise elemendi aatomitest koosnevad, kuid erineva struktuuriga ja erinevate omadustega lihtained.

on üks mitmest võimalikust lihtainest, mida mingi keemiline element moodustab.

on metallide saamine ühenditest alumiiniumiga redutseerimise teel.

on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone, NaOH, KOH (üldisemas tähenduses ained, mis seovad vesinikioone ehk prootoneid).

on hüdroksiidile vastavad oksiidid, reageerivad hapetega (hüdroksiid NaOH-le vastav oksiid Na₂O).

on metall, mis reageerib nii aluste- kui hapetelahustega.

oksiidid, millel on korraga nii aluselised kui ka happelised omadused ehk need oksiidid reageerivad nii aluste kui ka hapetega.

on karboksüülhappe derivaadid, kus karbonüülrühmaga on seotud asendatud aminorühm.

on lämmastikku sisaldavad orgaanilised ained, kus ammoniaagi üks või mitu vesinikku on asendunud alküülrühma(de)ga.

on asendusrühm -NH₂.

on negatiivse laenguga aatom või aatomite rühmitus (näiteks happejääkioonid Cl^-, NO₃^-, SO₄^2- jne.).

on elektrood, millel toimub oksüdeerumisreaktsioon.

on alkaanid, milles vesinik on asendatud mõne muu asendusrühmaga (näiteks klorometaan CH₃Cl).

on reaktsioonid, mille käigus molekulis asendatakse mingi aatom (või aatomite rühm) teise aatomi (või aatomite rühmaga).

on 6,02 x10 astmel 23 (6,02 x10²³) osakest/mol.

on elusorganismides sisalduvad orgaanilised ained, mis on vajalikud elutegevuseks.

on orgaanilised ained, kus hapniku aatomiga on seotud kaks alküülrühma R–O–R.

on soojuse (energia) eraldumisega kulgev reaktsioon (tähistatakse ΔH<0, ühik J/mol).

on positiivse laengu või osalaenguga osake, millel on n-ö elektronide puudujääk.

on positiivse laengu või osalaenguga aatom elektrofiilis.

on elektrolüüdi lahuses metalli hävinemine.

on redoksreaktsioon, mis toimub elektrivoolu toimel. 

on aine, mis jaguneb lahustumisel ioonideks.

on suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari.

on kiiresti ja korrapäratult liikuv väliskihielektronide kogum, mis seob metalli aatomeid metalli kristallvõres.

kaks vastassuunalise magnetväljaga elektroni, mis asuvad ühel orbitaalil, moodustades ühise elektronpilve.

on ruumiosa aatomis, kus vastava elektroni leidumise tõenäosus on suur.

on aatomi elektronkatte kirjeldav skeem, mis näitab elektronide arvu elektronkihis.

on aatomi elektronstruktuuri täpsem kirjeldav üleskirjutus, mis näitab elektronide jaotmist kihtidesse ja alamkihtidesse.

on elektrijuht mis moodustab kontakti mittemetallilise vooluringi osaga (elektrolüüdi või pooljuhiga vms).

on soojuse (energia) neeldumisega kulgev reaktsioon/protsess (tähistatakse ΔH>0, ühik J/mol).

ehk reaktsiooni energiaskeem on energia muutus kogu reaktsiooni vältel. Energiadiagrammi kujutatakse graafiliselt, kus y-teljel on potantsiaalne energia ja x-teljel on rekatsiooni kulgemise suund.

on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine või materjali võimet elektrit juhtida. 

on karboksüülhappe derivaadid, mille üldvalem on R1– COO–R2.

on aatomite rühm molekulis, mis määrab selle keemilised omadused.

näitab ära süsinikahela paiknemise tasandil.

on  süsiniku kihilise ehitusega allotroop, hea elektrijuht.

on keemiline reaktsioon, mille käigus aine molekuli viiakse halogeeni aatom(id).

on ained, kus orgaanilise molekuli üks või mitu C–H vesinikku on asendatud halogeeni aatomiga. 

on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (üldisemas tähenduses ained, mis loovutavad vesinikioone ehk prootoneid; HCl, CH₃COOH)

ehk happeanioon on happe jagunemisel tekkinud anioon (Cl-, NO^3-, SO₄^2- jne). Hapete jagunemisel ioonideks tekib prooton, H⁺, ja happejääkioon.

on happele vastav oksiid, mis tuleneb sellest, et enamik happelisi oksiide reageerib veega ja moodustub hape. Tuntuimad happelised oksiidid on mittemetallioksiidid, nt. SO₂, CO₂.

on happele vastavad oksiidid, mis tuleneb sellest, et enamik happelisi oksiide reageerib veega ja moodustub hape. Tuntuimad happelised oksiidid on mittemetallioksiidid, nt. SO₂, CO₂.

on liitumisreaktsioon veega.

on ioonide või polaarsete molekulide seostumine lahuses vee molekulidega.

on liitumisreaktsioon vesinikuga.

on vees hästilahutuvad alused (leelised; NaOH, KOH).

on asendusrühm -OH.

on aine, mis seob vett.

on aine, mille värvus oleneb lahuse happelisusest.

on aine, mis vähendab korrosiooni reaktsiooni kiirust.

on laenguga aatom  või aatomite rühmitus.

on iooni positiivsete või negatiivsete elementaarlaengute arv.

on ioonilise kristallvõrega aine, mille osakesed on seotud ioonilise sidemega.

ehk ioonvõre on kristallvõre, kus võre sõlmpunktides asuvad ioonid.

on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu.

ehk iooniline kristallvõre on kristallvõre, kus võre sõlmpunktides asuvad ioonid.

on ained, millel on sama molekulivalem, kuid erinev molekuli struktuur.

on kahe ühise elektronpaari abil tekkiv kovalentne side kahe aatomi vahel (tähistatakse =).

on orgaanilised ained, mis sisaldavad karboksüülrühma –COOH.

on asendusrühm -COOH.

on rühm -CO-, mis esineb ketoonide, aldehüüdide ja karboksüülhapete ning nende derivaatide molekulides.

on aine, mis suurendab reaktsiooni kiirust, vabanedes reaktsiooni lõpuks esialgses koostises ja koguses.

on keemilise reaktsiooni kiiruse muutmine (tavaliselt suurendamine) katalüsaatori abil.

on reaktsioon, mis toimub katalüsaatori juuresolekul.

on positiivse languga ioon (vesinikioon ehk prooton H⁺).

on elektrood, millel toimub redutseerumisreaktsioon.

on metalli hävinemine gaasi või orgaanilise vedeliku keskkonnas.

on aatomite- või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekulideks või kristalliks (vt. videot).

on süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva keemilise reaktsiooni kulgemise tulemusena.

on orgaanilised ained, mis sisaldavad ketorühma –CO–.

on kolme ühise elektronpaari abil tekkiv kovalentne side kahe aatomi vahel.

on metalli hävinemine ümbritseva keskkonna mõjul.

on aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel.

on ruumiline struktuur, mis vastab ioonide, aatomite või molekulide korrapärasele asetusele kristallis.

on ühendid, milles süsiniku aatomite vahel on kordseid sidemeid.

on orgaanilised ühendid, mille molekulis on kordseid C-C sidemeid.

on antud tingimustes maksimaalse kontsentratsiooniga lahus, milles rohkem pole võimalik ainet lahustada.

on süsivesinik, mille molekulis on ainult üksiksidemed.

on lahustist ja lahustunud ainest (ainetest) koosnev ühtlane segu, milles lahustunud aine(d) on molekulidena, ioonidena või aatomitena.

on aine (tavaliselt vedelik), milles on lahustunud aine ühtlaselt jaotunud. Lahusti on lahuse osa, mis on tavaliselt suures üleliias võrreldes lahustunud ainega.

on aine, mis on ühtlaselt jaotunud teises aines (lahustis).

on maksimaalne aine kogus, mida saab lahustada kindlas lahusti koguses tavaliselt 100 g vees (ühikuna kasutatakse aine mass grammides/100 g lahusti kohta).

on vees hästilahutuvad alused (hüdroksiidid; NaOH, KOH).

on IA rühma metallilised  elemendid, väga aktiivsed metallid.

on IIA-rühma aktiivsed metallilised elemendid (Ca, Sr, Ba).

on ained, mis koosnevad ainult ühe keemilise elemendi aatomitest.

on soolad, mis koosnevad metalliioonist ja „tavalisest“ happejääkioonist (K₂CO₃, Fe(NO₃)₂, soolad, mis ei sisalda vesinikioone).

näitab vaid, millised aatomite rühmad on omavahel seotud.

ehk keemilised ühendid on ained, mis koosnevad mitme keemilise elemendi aatomitest.

on polümeerimolekuli teke monomeerimolekulide järjestikuse liitumise teel.

on reaktsioonid, milles kaks või enam molekuli ühinevad.

on mineraal või kivim, mis on mingi lihtaine või liitaine saamisel tooraineks.

on 100 massiosas lahuses lahustunud aine mass.

on lihtaine, milles esineb metalliline side ja millel on seetõttu nn metallilised omadused (hea elektri- ja soojusjuhtivus, iseloomulik läige jne.).

on metallide ja vesiniku järjestus redutseerivate omaduste järgi vesilahuses.

on keemiline element, mis lihtainena on metall ja millel avalduvad metallilised omadused.

on keemiline side metallides, mis tekib metalli aatomite vahel ühiseks muutunud väliskihi elektronide abil.

on lihtainena metallid ja millel avalduvad metallilised omadused.

on oksiidid, mis koosnevad metallilisest elemendist ja hapnikust (nt. CaO, Na₂O). 

on metallides esinev kristallvõre tüüp, kus võre sõlmpunktides asuvad metalli aatomid.

on aine, mis lahustumise käigus ioonideks ei jagune ja esineb seega lahuses molekulidena.

on lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused.

on oksiidid, mis koosnevad mittemetallilisest elemendist ja hapnikust (nt. H₂O, CO₂). 

on ained, mis koosnevad aatomitest või ioonidest (vaata täpsemalt videost).

on mittepolaarsetest molekulidest koosnev aine.

on kovalentne side, milles ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile; esineb võrdse (või väga lähedase) elektronegtiivsusega aatomite vahel.

on ühe mooli aineosakese mass grammides, arvuliselt võrdne molekulmassiga. Tähis M (M kaldu) ja ühik g/mol.

ehk molaarsus näitab lahustunud aine hulka moolides ühes liitris lahuses ja seda tähistatakse tähega c.

on ühe mooli aine ruumala, tähis Vm. Normaaltingimustes on ühe mooli gaasilise aine ruumala 22,4 dm³. Normaaltingimused on temperatuur 0 ^oC ja rõhk 1 atm (101,3 kPa).

ehk molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine hulka moolides ühes liitris lahuses ja seda tähistatakse tähega c.

on molekulaarse aine väikseim osake, mis koosneb kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitusest.

on ained, mis koosnevad molekulidest (vaata täpsemalt videost).

on mittemetallid, millel on tahkes olekus molekulvõre.

on ainehulga ühik, mis sisaldab Avogadro arvu (6,02 x10²³) aineosaksi (molekule, aatomeid, ioone). Mooli lühendina kasutatakse mol.

on oksiidid, millel puuduvad happelised ja aluselised omadused ning ei reageeri alustega ega hapetega (N₂O, CO, NO).

on happe ja aluse vaheline reaktsioon, mille tulemusel moodustuvad sool ja vesi. Vt. https://youtu.be/LTnw48BpkwM

on temperatuur 0 ^oC ja rõhk 1 atm (101,3 kPa).

on negatiivse laengu (või osalaengu) ja kõrge energiaga elektronipaariga osake. 

on üldiselt negatiivse laengu (või osalaenguga) aatom nukleofiilis.

on alused, mis dissotsieeruvad vesilahustes osaliselt.

on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. 

(o.a) näitab elemendi aatomi laengut ühendis, eeldusel, et aatomite vahel  on aines ioonilised sidemed. Vt https://youtu.be/H8ktQvCOcyw

on aine, mille osakesed liidavad elektrone.

on elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine.

on III-VI rühma kuuluvad metallid.

on polaarsetest molekulidest koosnev aine.

on side, mille korral jaotub ühine elektronpilv ebavõrdselt, mistõttu aatomitel tekivad osalaengud.

on molekul, milles positiivse ja negatiivse laengu keskmed ei lange kokku, mistõttu molekullis üks osa on positiivse, teine negatiivse laenguga.

on polümeerimolekuli teke monomeerimolekulide liitumise teel, mille käigus eralduvad ka väikese molekulmassiga ained (nt vesi).

on suure molekulmassiga molekulidest koosnevad ained, mille molekul on moodustunud korduvatest lõikudest (elementaarlülidest).

on lahus, millel on võime säilitada oma pH väärtust nii lahjendamisel kui ka väikese koguse happe või leelise lisamisel.

on suure hulga soojuse- ja valguseneergia eraldumisega kulgev kiire oksüdatsioonireaktsioon.

on reaktsioon, mis kulgeb praktiliselt ainult ühes suunas.

on kahes suunas (otse- ja vastassuunas) toimuv reaktsioon.

on hüdroksiidid, mis lahustuvad väga vähesel määral.

on glütserooli (propaan-1,2,3-triooli) ja rasvhapete triestrid.

on lähteainete reageerimise kiirus keemilises reaktsioonis, mida iseloomustatakse reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsiooni muutusega ajaühikus.

on reaktsiooni kulgemise viis.

näitab, mitu protsenti moodustab tegelikult saadud reaktsioonisaaduse hulk (või mass) reaktsioonivõrrandi järgi teoreetiliselt arvutatud reaktsioonisaaduse hulgast (või massist).

on reaktsioonis eralduv või neelduv soojushulk (reaktsiooni saaduste ja lähteainete energiate vahe).

on keemilise reaktsioon,  milles esineb elektronide üleminek ja elementidel muutuvad oksüdatsiooniastmed.

on aine, mille osakesed loovutavad elektrone.

on elektronide liitmine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine.

on maagist kõrvaliste ainete eraldamine, kasutades ära maagis sisalduvate ainete füüsikalise omaduste erinevusi (tihedust, magnetilisi omadusi). 

on raua korrosioonil hapniku  ja veeauru toimel tekkiv punakaspruun hüdraatunud oksiidikiht (ligikaudne koostis Fe₂O₃·nH₂O).

on osake, mis liitub reaktsioonitsentriga või asendab reaktsioonitsentris lahkuva rühma.

on IA ja IIA rühma kuuluvad metallid.

on bioloogiliselt oluliste polühüdroksükarbonüülühendite ja nendest saadud oligo- või polümeeride üldnimetus.

ehk d-metallid on metallid, mis kuuluvad B-rühmadesse.

on kristalsed ained, mis koosnevad metallikatioonist ja happejääkioonist ehk happeanioonist (NaCl, KNO₃).

on aine üleminek tahkest olekust gaasilisse ilma vahepealse vedela oleku tekkimiseta.

on mitme metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel saadud metalliline materjal.

on maagi või maavara töötlemine põlemisega õhus.

on orgaanilised ained, mis koosnevad vaid süsinikust ja vesinikust. 

on keemilise ühendi struktuuri sümboolne kujutis tasandil.

on väga suure kõvadusega läbipaistev hinnaline vääriskivi, koosneb süsinikust (võib sisaldada ka lisandeid).

on aine lagunemine kuumutamisel.

ehk leelised on vees hästilahutuvad alused (hüdroksiidid; NaOH, KOH).

on aatomi tuuma positiivne laeng, mis on määratud prootonite arvuga tuumas.

on aminohapetest moodustunud biopolümeerid.

(kirjutatakse ka H-side) on täiendav side, mille tugevalt positiivse osalaenguga vesiniku aatom moodustab tugevalt elektronegatiivse elemendi (peamisel F, O ja N) aatomitega.

on soolad, mis koosnevad metalliioonist ja happejääkioonist ning sisaldavad ka vesinikku.

on seade, kus keemilisereaktsiooni tulemusena saadakse elektrienergiat.

on VIIIA rühma elemendid, lihtainena on keemiliselt väga väheaktiivsed.

on ühe ühise elektronpaari abil tekkiv kovalentne side kahe aatomi vahel.