Haridussüsteem

Haridussüsteemis tegelevad laste arengu toetamisega lasteaiad ja koolid ning õppenõustamisteenust pakkuvad Rajaleidja keskused. Viimaste juures tegutsevad koolivälised nõustamismeeskonnad, kelle soovitused on vajalikud õppevormi muutmiseks.

Lasteaiad ja koolid

Lapsed alustavad oma haridusteed enamasti lasteaias, kus nende õpetamise ja kasvatamise eest vastutavad põhiliselt lasteaiaõpetajad. Nemad vastutavad ka selle eest, et laste arendamine toimuks lähtuvalt iga lapse individuaalsusest. Seega on neil kohustus laste individuaalsust märgata ning planeerida õppe- ja kasvatustegevused selliselt, et kõigi laste individuaalsed vajadused saaksid rahuldatud. Lasteaiaõpetajaid aitavad nende töös õpetaja abid. Kui mõne lapse arengus märkavad õpetajad  tõsisemaid kõrvalekaldeid, siis tulevad mängu  tugispetsialistid – enamasti logopeed või eripedagoog, aga sõltuvalt lasteaia võimalustest ka nt füsioterapeut või tegevusterapeut. Koos hinnatakse lapse arengu taset erinevates valdkondades ja planeeritakse ning viiakse ellu sekkumine. Seega, eakohase arenguga lastega tegelevad lasteaias õpetajad ja õpetaja abid ning erivajadustega laste puhul osalevad nende arengu toetamises ka asutusesisesed tugispetsialistid. 

Ka koolides on süsteem sisuliselt sama – eakohase arenguga lastega tegelevad õpetajad ning erivajadustega laste arengu toetamises osalevad lisaks eripedagoogid, logopeedid, koolipsühholoogid ja/või sotsiaalpedagoogid. Kogu tööd hariduslike erivajadustega lastega korraldab kooli direktori poolt määratud hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordinaator.

Õppenõustamine ja Rajaleidja keskused

2008. aastal käivitas Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsiooni Keskus,  praegune INNOVE, projekti „Õppenõustamissüsteemi arendamine”, mille eesmärgiks oli piirkondlike õppenõustamiskeskuste loomine. Selleks ajaks oli riiklikul tasandil selgelt tunnetatud vajadust kompetentsikeskuste järele, mis pakuksid abi ja nõustamist lastele, nende vanematele ja õpetajatele. Avati 16 sellist õppenõustamiskeskust. Alates septembrist 2014 süsteem reorganiseeriti ning õppenõustamisteenust pakuvad Rajaleidja keskused, mida on igas maakonnas üks, kokku 15. 

Õppenõustamine on laste, lastevanemate ja lastega töötavate isikute nõustamine lapse võimete ja arenguvõimaluste väljaselgitamisel ning õppimise või käitumisega seotud probleemide ennetamisel ning lahendamisel. Rajaleidja keskustes pakuvad õppenõustamist järgmised spetsialistid: eripedagoog, logopeed, psühholoog ja sotsiaalpedagoog ning nende poole saavad pöörduda nii lapsevanemad kui õpetajad. Eespool loetletud spetsialistide teenused on “Õppenõustamissüsteemi arendamise” projekti raames kõigis piirkondades ette nähtud.  Võimaluste ja vajaduse olemasolul võivad Rajaleidja keskused teha koostööd regionaalsete vaimse tervise keskustega ka nt psühhiaatri teenuse osas. 

Koolivälised nõustamismeeskonnad

Haridussüsteemi kuuluvana saab käsitleda ka kooliväliseid nõustamismeeskondi. Nende roll on anda ametlikke soovitusi konkreetstete laste õppe-kasvatusprotsessi muutmiseks. Küsimused, mille osas koolivälise  nõustamismeeskonna soovitus on tarvilik, on järgmised:

  • lasteaiaealisele lapsele arendamisvõimaluste loomine (eelkõige kodulasteaia tavarühmas, aga ka sobitus- või erirühma vastuvõtmine);
  • koolipikenduse ehk lisa-aasta rakendamine neile lasteaia lastele, kes vanuse poolest peaksid minema kooli, kuid kelle koolivalmiduse tase jätab veel soovida;
  • alla 7-aastase lapse kooliminek;
  • õpilasele võimetekohase õppekava või õppevormi rakendamine koolis (lihtsustatud, toimetuleku või hooldusõpe; koduõpe; riiklikus õppekavas ettenähtud õpitulemuste vähendamine ja asendamine jne).

Kui kõne alla tuleb lapse paigutamine teise lasteaeda või kooli, peab olema lapse kodulasteaias või koolis kasutatud ära kõik võimalused tingimuste kohandamiseks, alles seejärel saab astuda samme nii oluliste muutuste suunas. See mõte on kooskõlas kehtivate seadustega, mille järgi on igal lapsel õigus saada võimetekohast haridust kodulähedases haridusasutuses.

Koolivälised nõustamismeeskonnad on moodustatud igas maakonnas ja nad tegutsevad Rajaleidja keskeskuste juures. Nende koosseisu kuuluvad sotsiaalpedagoog, eripedagooglogopeed ja psühholoog ning lapse vajaduste väljaselgitamise ja soovituse andmise protsessis peab osalema nendest spetsialistidest vähemalt kolm. Nõustamismeeskond tugineb soovituste andmisel pedagoogilis-psühholoogilistele, vajadusel ka meditsiinilistele uuringutele ning sotsiaalvaldkonnas lapse kohta tehtud otsustele. Nõustamismeeskonna poolt  antud soovitus  sisaldab ka soovitatud tugimeetme asjaolude täpsemat kirjeldust.

Kooliväliste nõustamismeeskondade tegevuse kohta loe pikemalt haridus-ja teadusministri määrusest “Koolivälisele nõustamismeeskonnale soovituse andmiseks esitatavate andmete loetelu, taotluse esitamise ning koolivälise nõustamismeeskonna soovituse andmise tingimused ja kord”.