Nõustamisteenuse korraldus

Hindamine peaks leidma oma väljundi sekkumises ehk selles, kuidas lapsi õpetatakse või milliseid ravi- või rehabilitatsiooniteenuseid lapsele osutatakse. Et sekkumine oleks võimalikult tulemuslik, ei saa vastavaid otsuseid langetada huupi või emotsiooni ajel. Põhiline vastutus oma lapse arendamise eest lasub lapsevanemal ja just tema teeb lõpliku otsuse oma lapse arendamise või õpetamise muudatuste kohta. Seega peab lapsevanem olema piisavalt informeeritud ja siin tulebki mängu nõustamine.

Hindamine ja nõustamine on sedavõrd tihedalt üksteisega seotud, et nõustamisteenust pakutakse samades institutsioonides, kus tegeldakse ka hindamisega ja need süsteemid on Sulle juba tuttavad eelmistest peatükkidest. 

Nõustamine haridussusteemis

Hindamise tulemustest peab informeerima lapsevanemaid. Lasteaias või koolis tehakse seda enamasti arenguvestluste käigus (mis toimuvad vähemalt 1 kord aastas), kuid vajadusel ka muul ajal.  Lisaks on haridussusteemis võimalus pöörduda Rajaleidja keskusesse, sh koolivälise nõustamismeeskonna poole.

Mõtle!  Kas lapsevanema informeerimine hindamise tulemustest on sama, mis lapsevanema nõustamine?

Kuivõrd lapsevanem ei pruugi orienteeruda ei probleemis, mis tema lapse arengut pärsib ega lahendustes, mis arengut soodustaks, siis on oluline, et lapsevanemat nõustades hindamist läbi viinud spetsialistid 

1. jagaksid infot lapse oskuste-teadmiste taseme kohta ning selgitaksid, millistes valdkondades laps vajaks tuge ning millised on tema tugevad küljed;
2. selgitaksid lapevanemale,  milles täpsemalt lapse probleem seisneb ja kuidas see lapse arengut mõjutab. Nt kui on tuvastatud autistlikud jooned, siis tuleb selgitada, kuidas see mõjutab lapse reaktsioone ümbritsevas toimuvale ning millised mõjud on sellel õppimisele;
3. valgustaksid lapsevanemat võimalustest, mis lapse arendamiseks-õpetamiseks olemas on ning analüüsiksid kõigi võimaluste plusse ja miinuseid arvestades just konkreetset last ja tema perekonna võimalusi.

Kõike seda tuleb teha lapsevanemale mõistetavas keeles ja emotsionaalselt toetaval viisil. Alles seejärel saab lapsevanem teha informeeritud otsuse oma lapse arendamise küsimuses. Seega, kõik ametlikud institutsioonid saavad olla lapsevanemale partneriks last puudutavate otsuste tegemisel, mitte ei langeta neid otsuseid ise. Samas on nende roll pakkuda lapsevanemale otsuse tegemiseks vajalikku infot. 

Peale lapsevanemate võivad nõustamist vajada ka õpetajad, kes teostavad pedagoogilist sekkumist. Õpetajate esmane ettevalmistus kõrgkoolides ei hõlma enamasti põhjalikke teadmisi erivajadustega laste õpetamisest, mistõttu võivad nad vajada suuniseid õppetegevuste kohandamiseks konkreetsele lapsele. Neid suuniseid annavad  lasteaia või kooli tugispetsialistid ning lisaks on õpetajal võimalik pöörduda ka Rajaleidja keskustesse. 

Nõustamine meditsiini- ja sotsiaalsusteemis

Täpselt samuti tegeldakse nõustamisega ka meditsiini- ja sotsiaalsusteemis. Ka siin on lisaks hindamistulemuste edastamisele oluline selgitada lapsevanemale nende sisu ja mõju lapse arengule ning informeerida lapsevanemat võimalikest lahendustest.