Sotsiaalsüsteem

Sotsiaalsüsteemis tegeldakse laste arengu toetamisega rehabilitatsioonimeeskondade baasil, mis tegutsevad kas meditsiini- või haridusasutuste juures või on täiesti iseseisvad. Rehabilitatsioonimeeskonnad on ellu kutsutud selleks, et hinnata kompleksselt isiku abivajadust ning pakkuda teenuseid, mis toetaks inimeste tervenemist või toimetulekut võimalikult laiapõhjaliselt. Idee oli ka selles, et riigi poolt rahastatavad rehabilitatsiooniteenused vastaksid isiku individuaalsetele vajadustele ja tagaksid sel viisil kõige optimaalsema toetuse. Et ei oleks nii, et nägemispuudega isikud saavad kõik ühesuguseid teenuseid, mida kõik nendest ei pruugi vajada ja mõned neist vajaksid hoopis teisi teenuseid. Meeskondadesse kuuluvad sotsiaaltöötaja, arst, eripedagoog, logopeed ja  psühholoog. Rehabilitatsiooniprotsessi algatab lapsevanem, kes pöördub vastavasse rehabilitatsiooniasutusse.

Puude määramine ja rehabilitatsiooniplaani koostamine

1. Rehabilitatsioonimeeskonnad hindavad isiku toimetulekut ja abivajadust ning annavad omapoolsed soovitused puude raskusastme määramiseks. Puude raskusastme tuvastab Sotisaalkindlustusameti ekspertarst. Puude raskusastmeid on sotsiaalsusteemis kolm ja nendega määratletakse isiku abivajadus selle baasil, kas abi vajatakse ööpäevaringselt, igal ööpäeval või vähemalt korra nädalas. Puue on selles kontekstis defineeritud kui inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle. Puude raskusastme määrab rehabilitatsioonimeeskonna hinnangutele toetudes arstliku ekspertiisi komisjon või ekspertarst. Puude omistamisega tekib lapsel õigus saada igakuiselt puudega lastele mõeldud rahalist toetust, mis makstakse välja lapse vanemale.
2. Lisaks ettevalmistustele puude raskusastme määramiseks, annavad rehabilitatsioonimeeskonnad hindamise tulemusena ka soovitused teenuste osas, mida laps võiks vajada, et  tema toimetuleku- ja arenguvõimalused paraneksid. Meeskonna hinnangud ja soovitused vormistatakse ametliku dokumendina – isikliku rehabilitatsiooniplaanina.

Rehabilitatsiooniteenuste osutamine

Kui lapsele on koostatud isiklik rehabilitatsiooniplaan, siis tekib tal õigus saada riigi poolt rahastatud teenuseid, mis plaanis sisalduvad. Rehabilitatsiooniasutused pakuvad eripedagoogilist, logopeedilist ja psühholoogilist teenust, tegevusteraapiat ja füsioteraapiat ning sotsiaaltöötaja nõustamist. Lisaks konkreetsete teenuste võimaldamisele juhendavad meeskonnad peresid rehabilitatsiooniplaani täitmisel, et teenustest saadav kasu oleks võimalikult maksimaalne ja pere jaoks võimalikult vähese ressursikuluga.

Rehabilitatsiooniplaanid koostatakse teatud perioodi peale, mis laste puhul on 0,5 kuni 3 aastat. Perioodi pikkus sõltub lapse probleemist. Selle aja jooksul võib siis laps saada ettenähtud teenuseid, misjärel hinnatakse tema abivajadust uuesti. Kui leitakse, et teenuseid tuleks jätkata või soovitatakse uusi teenuseid, siis koostatakse järgmine rehabilitatsiooniplaan.