EU Kids Online Eesti
EU Kids Online Eesti
2018. aastal kogutud andmete põhjal kirjutatud esialgsete tulemuste raporti saab alla laadida SIIT, et tutvuda Eesti laste ja noorte (ning nende vanemate) internetikasutuse statistilise ülevaatega.
Praeguseks on valmis saanud ka esimesed rahvusvahelised võrdlused, mille esimesed analüüsid viitavad sellele, et võrdluses teiste Euroopa riikidega kogevad Eesti lapsed internetiohte vähem
Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti ainus riik, kus laste kokkupuude internetiohtudega on viimase kaheksa aastaga vähenenud. Küsitluses osalenud Euroopa riikide lapsed kogevad kõige sagedamini nuhkvara ja viirustega seotud riske. See on peamine andmetega seotud probleem ka Eesti laste jaoks: küsitlusele eelnenud aasta jooksul oli enda hinnangul sellega kokku puutunud 16% lastest ja noortest vanuses 9–17 aastat. Sellega asetus Eesti võrdluses Itaalia, Norra, Slovakkia ja Tšehhiga teisele kohale. Just nende viie riigi võrreldavad andmed on praeguseks teadlaste käsutuses.
Võrreldes 2010. aastaga on nuhkvara ja viirustega kokku puutunud laste osakaal kõigis vaadeldud riikides märkimisväärselt kahanenud. Ka Eestis on see näitaja vähenenud peaaegu kolm korda. „See võib tuleneda tehnoloogia muutumisest: lapsed kasutavad nüüd internetis käimiseks valdavalt nutitelefone,“ ütles Tartu Ülikooli sotsioloogia professor Veronika Kalmus. „Samas ei pruugi lapsed alati kõigist pahavaraprobleemidest teadlikud olla,“ möönis ta.
Muid andmeriske kogevad Euroopa lapsed ja noored vähem. Näiteks väitis 3–10% neist, et nad kulutasid liiga palju raha rakendusesisestele ostudele ja internetimängudele. Eestis on see näitaja keskmisel, 5% tasemel.
Eesti on Itaalia, Norra, Slovakkia ja Tšehhi hulgas ainus riik, kus internetipettuse teel raha kaotanud 9–16-aastaste laste osakaal on kaheksa aastaga vähenenud (4%-lt 2%-le). Eestis on selle aja jooksul märgatavalt kahanenud ka nende laste osakaal (13%-lt 5%-le), kelle parooli on keegi teine kasutanud nende isiklikule infole ligipääsemiseks.
„Senine rahvusvaheline võrdlus näitab, et Eestis on turvalise internetikasutuse edendamine hakanud vilja kandma,“ tõdes Veronika Kalmus. „Eriti ilmekalt väljendub see võrdluses Tšehhiga, kus ühiskondlik kontekst on meiega paljuski sarnane, kuid laste andmeriskide tase ei ole kaheksa aastaga langenud,“ lisas Kalmus.
Projekti eelnevatest etappidest teame, et Eesti laste internetikasutus on ühtaegu eesrindlik ja probleemne - Eesti lapsed kasutavad küll aktiivselt ära erinevaid võimalusi, mida internetikeskkonnad pakuvad, kuid samuti kogevad selle käigus mitmeid riske. Näiteks on Eesti lapsed Euroopa teiste riikide lastega võrreldes enim kokku puutunud küberkiusamise ja interneti liigkasutusega. Eesti lapsevanemad torkavad silma oma muretu suhtumisega online-riskidesse ning passiivse ja vähese juhendamise või sekkumisega laste netitegevustesse.
Peamised uurimistulemused - 2010