Neli mõtlemapanevat tulemust värskest internetikasutuse uuringust
Äsja valminud EU Kids Online’i Eesti uuringu tulemustest selgub nii mõndagi huvitavat, mida tasub teada kõigil, kes laste ja noortega kokku puutuvad. Meie eesmärk oli teada saada, mida lapsed internetis teevad; milliseid võimalusi kasutavad ja milliste riskidega kokku puutuvad ning kuidas on sellesse kõigesse põimitud lapsevanemad, kool ja sõbrad. Uuringus osales üle 1000 lapse ja noore vanuses 9–17 aastat, lisaks sama palju lapsevanemaid. Maria Murumaa-Mengel ja Marit Sukk noppisid esialgsetest tulemustest välja põnevat ja ehk isegi üllatavat tulemust.
Lapsed puutuvad kokku riskidega rohkem, kui vanemad arvavad
„Nett on perverte täis!“, „Lapsed on nutisõltlased!“, „Igaüks võib sattuda identiteedivarguse ohvriks!“, „Küberkiusamine viib noored enesetapuni!“ Tuleb tuttav ette? Tõepoolest, online-riske on palju ja nii mõnegi ümber puhkeb ikka aeg-ajalt tehno-, meedia- ja moraalipaanika. Siin on aga oluline meeles pidada paari asja. Esiteks ei ole lapsed ja noored passiivsed lehekesed ohtlike tuulte meelevallas ja nad kasutavad nii mõnegi riskiga toimetulekuks ise ühte või teist strateegiat. Lapsed pöörduvad internetiga seotud murede puhul nii sõprade (41%) kui ka vanemate (40%) poole. Samas hoidis aga tervelt 27% lastest, kes on internetis midagi häirivat näinud, selle enda teada. Ja siit jõuamegi teise olulise mõttekohani: see, mis on vanemate jaoks sekkumist nõudev tõsine oht ja probleemne käitumine, on noorte jaoks mõnigi kord hoopis võimalus.
Vanemlikust kontrollist üsna vabad veebikeskkonnad on noorte jaoks olulised piiride kompamisel, keelatu proovimisel ja maailma eriilmelisuse kogemisel. Seetõttu ei ole tegelikult väga suur üllatus näiteks meie uuringu tulemus, et lapsevanemad ei ole alati teadlikud oma lapse kokkupuudetest häiriva veebisisuga. Viimase aasta jooksul on lapsed ja noored enim kokku puutunud ründava sisuga (35% on selliseid lehti näinud mõni kord või sagedamini) ja saitidega, kus räägitakse viisidest, kuidas endale füüsilist valu tekitada või end vigastada (28%). Mida vanem on laps, seda rohkem kokkupuuteid riskidega ja seda vähem teab vanem, mida ta internetis kogeb: 15–17aastastest lastest on 30% viimase 12 kuu jooksul näinud internetis midagi häirivat, aga sellest teadis ainult 13% vanematest.
Meediapaanikad ei peegelda laste tegelikke muresid
Kõige domineerivamad avalikud hirmud, mis puudutavad laste ja noorte internetikasutust, on nn kuldne kolmik: porno, pervod ja kuisamine. Sellest, mil määral on need riskid ka laste jaoks aktuaalsed (ja paljust muust põnevast) loe edasi ajakirjast Märka Last.
