Peamised tulemused

2018. aastal kogutud andmete põhjal kirjutatud esialgsete tulemuste raporti saab alla laadida SIIT, et tutvuda Eesti laste ja noorte (ning nende vanemate) internetikasutuse statistilise ülevaatega.

Praeguseks on valmis saanud ka esimesed rahvusvahelised võrdlused, mille esimesed analüüsid viitavad sellele, et võrdluses teiste Euroopa riikidega kogevad Eesti lapsed internetiohte vähem

Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti ainus riik, kus laste kokkupuude internetiohtudega on viimase kaheksa aastaga vähenenud. Küsitluses osalenud Euroopa riikide lapsed kogevad kõige sagedamini nuhkvara ja viirustega seotud riske. See on peamine andmetega seotud probleem ka Eesti laste jaoks: küsitlusele eelnenud aasta jooksul oli enda hinnangul sellega kokku puutunud 16% lastest ja noortest vanuses 9–17 aastat. Sellega asetus Eesti võrdluses Itaalia, Norra, Slovakkia ja Tšehhiga teisele kohale. Just nende viie riigi võrreldavad andmed on praeguseks teadlaste käsutuses.

Võrreldes 2010. aastaga on nuhkvara ja viirustega kokku puutunud laste osakaal kõigis vaadeldud riikides märkimisväärselt kahanenud. Ka Eestis on see näitaja vähenenud peaaegu kolm korda. „See võib tuleneda tehnoloogia muutumisest: lapsed kasutavad nüüd internetis käimiseks valdavalt nutitelefone,“ ütles Tartu Ülikooli sotsioloogia professor Veronika Kalmus. „Samas ei pruugi lapsed alati kõigist pahavaraprobleemidest teadlikud olla,“ möönis ta.

Muid andmeriske kogevad Euroopa lapsed ja noored vähem. Näiteks väitis 3–10% neist, et nad kulutasid liiga palju raha rakendusesisestele ostudele ja internetimängudele. Eestis on see näitaja keskmisel, 5% tasemel.

Eesti on Itaalia, Norra, Slovakkia ja Tšehhi hulgas ainus riik, kus internetipettuse teel raha kaotanud 9–16-aastaste laste osakaal on kaheksa aastaga vähenenud (4%-lt 2%-le). Eestis on selle aja jooksul märgatavalt kahanenud ka nende laste osakaal (13%-lt 5%-le), kelle parooli on keegi teine kasutanud nende isiklikule infole ligipääsemiseks.

„Senine rahvusvaheline võrdlus näitab, et Eestis on turvalise internetikasutuse edendamine hakanud vilja kandma,“ tõdes Veronika Kalmus. „Eriti ilmekalt väljendub see võrdluses Tšehhiga, kus ühiskondlik kontekst on meiega paljuski sarnane, kuid laste andmeriskide tase ei ole kaheksa aastaga langenud,“ lisas Kalmus.

Projekti eelnevatest etappidest teame, et Eesti laste internetikasutus on ühtaegu eesrindlik ja probleemne – Eesti lapsed kasutavad küll aktiivselt ära erinevaid võimalusi, mida internetikeskkonnad pakuvad, kuid samuti kogevad selle käigus mitmeid riske. Näiteks on Eesti lapsed Euroopa teiste riikide lastega võrreldes enim kokku puutunud küberkiusamise ja interneti liigkasutusega. Eesti lapsevanemad torkavad silma oma muretu suhtumisega online-riskidesse ning passiivse ja vähese juhendamise või sekkumisega laste netitegevustesse.

Peamised uurimistulemused – 2010

• Peamisest EU Kids Online uuringust: 2010. aasta kevad-suvel intervjueeriti 25 Euroopa riigis juhuvalimi põhjal 25 142 9-16aastast last, kes kasutavad internetti, lisaks iga lapse üht vanemat. Uuringus esitati küsimusi pornograafia, kiusamise, seksuaalse alatooniga sõnumite saamise, võõrastega näost näkku kohtumise, potentsiaalselt kahjuliku kasutaja-loodud veebisisu ja personaalse info väärkasutamise kohta. Loe edasi: Eestikeelne kokkuvõte projekti EU Kids Online uurimistulemustest pdf-failina.
• Projekti Eesti-poolne juht Veronika Kalmus kirjutas kokkuvõtlikult laste turvalisusest internetikeskkonnas ka 2012/2013 Eesti Inimarengu aruandes. Seal kirjutab Kalmus näiteks sellest, et Eesti lapsed troonivad Euroopa edetabelites kõrgetel kohtadel nii internetivõimaluste kasutamise kui riskide kogemise osas. Eesti kuulub koos Norra, Rootsi, Taani ja mitme EL-i uue liikmesmaaga Euroopa riikide rühma, kus infotehnoloogilise taristu areng ja laste internetikasutuse aktiivsus on jõudnud ette kasutusturvalisuse ja seda soodustavate meetmete arengust. Eestis ja meile kultuuri poolest lähedastes Ida-Euroopa maades (eelkõige Leedus ja Tšehhis) lisandub võimalikele mõjuritele põlvkondlik lõhe internetikasutuses ja lapsevanemate madal riskiteadlikkus. Üldisemal tasandil võime Eesti ja teiste siirderiikide olukorda tõlgendada kui konflikti tehnoloogia ja meediakeskkonna ülikiire arengu ning inimeste kohanemis- ja õppimisvõime vahel. Võimalike eeskujuriikidena tasub Eestil jälgida Suurbritanniat ja Soomet, kus laste internetiriskide kogemise tase on vaatamata kõrgele kasutusmäärale ja liberaalsele infokeskkonnale kas alla Euroopa keskmise või teistest Põhjamaadest madalam. Mõlema riigi puhul mängib tõenäoliselt rolli pikaajaline ja ulatuslik teavitustegevus ning meediaõpetuse oluline koht õppekavades.
• Marianne Võime kirjutas oma magistritöö EU Kids Online’i raames kogutud andmete põhjal, tema töö eesmärgiks oli välja selgitada ühe veel Eestis vähe uuritud internetiriski – interneti liigkasutamise – olemus Eesti laste seas. Uuringust selgus, et pea pooled uuringus osalenud Eesti lastest olid täielikult või peaaegu nõus ühe või enama väitega interneti liigkasutamise kohta, olles Euroopas selle tulemuse poolest esirinnas. Kolmandik Eesti lastest olid täielikult või peaaegu nõus, et neil on esinenud olukorda, kus nad on viibinud internetis ka siis, kui see neile tegelikult huvi ei paku. Viiendik lastest on väga või üsna sageli proovinud tulutult vähendada internetis veetmise aega. 
• MTÜ Lastekaitse Liit andis 2012. aasta veebruaris välja ajakirja Märka Last eriväljaande T@rgalt internetis, kus Veronika Kalmus küsib artiklis “Põlvkondlik digilõhe – müüt või tegelikkus?” kuivõrd on lapsevanematel ja õpetajatel põhjust pidada lapsi kõiketeadvateks netiekspertideks ning ennast ajast lootusetult mahajäänuteks, kel pole järeltulevale põlvele veebimaailma kohta midagi õpetada.