„Kui koostöö ülikooliga [ennetustegevuse] teaduspõhisuse tagamisel ei ole võimalik, siis kuidas praktiline ja akadeemiline ühisosa tekib? Võimalus on osta üksikteenusena eksperdihinnang sisse, aga see on keeruline, kõik on hõivatud jne … Avalikõiguslikud ülikoolid peaks ju panustama ühiskonda tagasi … Mis on nende vastutus?“

See küsimus püstitati kohaliku tasandi ennetusvaldkonna töötaja poolt ja ilmestab ootust mõelda ennetustegevuste hindamisele koos kõrgkoolidega, kuid tajumist, et see on hetkel keeruline. Kui lääneriikides on ennetustegevuste uurimine levinud, siis Eestis tehakse ennetusvaldkonnas teostatavuse ja tulemuslikkuse uuringuid vähe. Lisaks mõistavad teadlased, elluviijad, arendajad ja otsustajad ennetustegevuste uurimist erinevalt – rahastaja jaoks võib tulemuslikkuse hindamine tähendada rahulolu-uuringut, elluviija jaoks vaatlust või sisetunnet, teadlase jaoks hoopis juhuslikustatud kontrolluuringut.

Ennetusteaduse eesmärgiks on vähendada tervise- ja heaoluprobleeme läbi riski- ja kaitsetegurite mõjutamise, selleks arendatakse ja testitakse ennetustegevusi erinevates keskkondades. Töötoas arutame, millised on ennetusteaduse varjatud nurgad ning tõmbame endale pähe erinevate sihtrühmade mõtlemiskaabud. Mõtleme koos, kuidas Eesti teadusmaastikule tuua rohkem ennetusuuringuid ja inspireerida teadlaseid uurima Eestis elluviidavate ennetustegevuste teostatavust, mõjusust ja tulemuslikkust.