Kullamaa Rohumägi

Gerda Porovart, Heiki Valk

Läänemaal Kullamaa Rohumäe linnamäel toimunud kaevamiste eesmärk oli  täpsustada muistise vanust ja välja selgitada, kui pikalt oli linnus veel pärast vallutust kasutusel. Kullamaa oli siis mõnda aega üks kahest paavsti legaadi Modena Guillelmuse (Wilhelmi) tugipunktist Eestis, kuid aastaks 1233 või 1234 oli Mõõgavendade ordu selle hävitanud.

Kullamaa Rohumäge oli varem, 1974. aastal uurinud arheoloog Jaan Tamm. Siis sooviti  kindlaks teha, kas vallutusjärgsel ajal jõuti linnusele ehitada ka mördiga seotud müüre, ning tehti üheksa proovikaevandit – kaheksa 6–7 meetri pikkust ja kuni meetri laiust valli asukohta ja üks 4 × 1 meetri suurune õue keskele. Märke mördi kasutamisest nähtavale ei tulnud. Kuna tollal kaevati suurte labidatega ja pinnast ei sõelutud, leiti nelja päevaga vaid mõned savinõukillud.

2025. aastal tehti Rohumäele kaks kaevandit – esimene (4 × 1 meetrit) õur keskele kaevukoha juurde ja teine väiksem vallile. Õuekaevandi sügavus küündis 1,1 meetrini. Nähtavasti linnusekaevu kaevamisest pärineva helepruuni segatud liivakihi all oli tume, põlenud kive sisaldav kultuurkiht, mis sisaldas savinõukilde ja loomaluid. Leiti ka üksikuid inimluude tükke, sealhulgas lõualuu katke. Segatud pinnasest saadi mõned erilised leiud  – vallutusjärgsest ajast pärinev ristripats ja putkega nooleots, mis Ain Mäesalu hinnangul võiks olla saksa vibuküttide oma, samuti 13. sajandi keskpaigast või teisest poolest pärinev protokivikeraamika kild. Viimane kinnitab, et elu linnusel jätkus ka pärast selle hävitamist orduvägede poolt.

1974. aasta kaevamised näitasid, et liivast vall on olnud vooderdatud paemüüriga, mis on pea täies ulatuses taaskasutuseks, arvatavasti kiriku ehitusmaterjaliks ära viidud. Nüüdses vallikaevandis tuli ilmsiks 1,6 meetri paksune liivakiht, millest leiti samuti savinõukilde ja loomaluid. Kollases valliliivas oli kohati söese ja tumeda pinnase laike. Liiva all hakkasid paistma valli varasemast ehitusjärgust pärinev paekivide rägastik ja nende vahel olevad tukid, kuid sealt sügavamaks kaevamine oli kitsas šurfis võimatu.

Pilt 1. Leide Kullamaa Rohumäelt: protokivikeraamika kild, ristripats ja nooleots. Foto: Gerda Porovart

Pilt 2. Pinnas Kullamaa Rohumäe vallis. Kaevandisse tehtud šurfi ülapiiril on nähta tumeda söese ja

mullase pinnase ala, kaeve põhjas paljandub maapinnast 1,6 m sügavusel pae- ja põlengukiht. Foto: Gerda Porovart