Härgmäe linnamägi

7.-12. juulil 2025 toimusid kaevamised Härgmäe muinaslinnusel, mis asub Lätis, Valgast ligi 12 kilomeetrit loodes ja Eesti piirist kuus kilomeetrit lõuna pool, vahetult Valgast Ruhjasse (Rūjiena) viiva maantee ääres. Lätikeelses kohanimes Erģeme kajastub koha oletatav varasem nimetus –  Härkämäe(n). Välitööd toimusid Eesti-Läti ühise ettevõtmisena, kaevajateks Tartu Ülikooli ja Läti Ülikooli üliõpilased. Läti poolelt juhendas kaevamisi arheoloog Jānis Meinerts Läti Kultuuriakadeemiast.

Uuringutega püüti kindlaks teha, mis ajast siiani täiesti uurimata Härgmäe linnamägi pärineb. Umbkaudse viite muinasaja lõpule olid andnud mõned juba varem mäelt leitud kedranõude killud. Huvi suurendas asjaolu, et tegemist võiks olla sakalastele kuulunud ja Henriku kroonikas 1208. aastal mainitud Owele või Purke linnusega – ühtegi teist muinasaja lõpu keskset linnust, mis asuks praeguse Läti alale ulatunud Sakala muinasmaakonna lõunaservas, Eesti piiridest teada ei ole.

Mäele tehti kaks kaevandit – üks silmapaistvalt tasase platoo maanteepoolse serva lähedusse õueala keskosas, teine õueplatoo tõusva idaotsa jalamile. Selgus, et pealmine tume kedrakeraamikaga kultuurkiht on ligi 35–50 sentimeetri paksune ja väga ühtlane. Samas ilmnes, et enne selle kihi moodustumist on mäel tehtud suuri mullatöid. Varem keskelt nähtavasti kumeravõitu mäeselga on maha kaevatud ja saadud pinnasega nõlva suunas langevat mäeserva täidetud, et õueplatood suuremaks saada. Mäeserva toodud liivases täitepinnases leidus varasema kultuurkihi jäänuseid, sealhulgas arvatavasti viikingiajast pärit savinõukilde.

Üllatuslikult selgus, et vanimad asustusjäljed pärinevad juba pronksiajast. Loomaluudest tehtud radiosüsinikuproovid andsid tulemuseks ajavahemikud 800–747, 689–665 või  644–559 eKr. Selgus, et linnuse viimase kasutusjärgu kultuurkiht pärineb mitte muinas- vaid keskajast. Leidude ja keraamika iseloom viitavad õueala laiendamisele veel pärast 13. sajandi alguse vallutust. 1320.–1340. aastate Lüübeki brakteaat, millised tulid Liivimaal kasutusele alates 1330. aastatest ja olid käibel 1370. aastateni, osutab linnuse kasutamisele isegi veel 14. sajandi keskpaiku. Keskajal on Härgmäed (Edermis) kirjalikes allikates esmakordselt mainitud 1323. aasta Eesti- ja Liivimaa maaisandate kohtumispaigana. Pole teada, kas vähem kui kilomeetri kaugusele jääv ordulinnus oli juba sel ajal olemas või mitte, kuid igatahes on Härgmäel veel kaua pärast vallutust kestnud kohaliku rahva ja ordu kaksikvõim.

Kaevamised Härgmäe linnamäel. Foto: Heiki Valk

Keskaegseid leide Härgmäe linnamäelt. Foto: Janis Meinet