ESTERRA Eesti 12.-14. sajandil: kohalik ühiskond, traditsioonid ja kultuur muutuste ajastul (PRG1931)
Eelolevad uuringud 2026
2026. aastal on kavas jätkata välitöid 12.-14. sajandist pärit muististel.
Juuni alguses on kavas prooviuuringud Jäneda linnamäel – ilusal linnusekohal, mida varem pole uuritud. Suuruse ja vallide põhjal otsustades võiks linnus pärineda muinasaja lõpust.
Virumaal toimuvad pärast jaanipäeva kaevamised Äntu Punamäel. Ilmselt on tegemist teise 1230. aastatel Modena Wilhelmi valduses olnud linnusega, mille Mõõgavendade ordu hävitas. Kaevamistega püütakse täpsustada linnuse kasutusaega 13. sajandil, aga saada ka teadmisi selle varasema ajaloo kohta./7
Kullamaa Rohumäel on juunikuus kavas jätkata eelmisel suvel alanud uuringuid. Kullamaa muinaslinnus (Goldenbeke) oli pärast vallutust paavsti legaadi Modena Wilhelmi valduses ja selle hävitas Mõõgavendade ordu 1233. või 1234. aastal. Siiski saadi mullustel kaevamistel segatud pinnasest mõned juhuleiud, mis viitavad linnuse kasutamisele veel 13. sajandi keskpaiku. Tuginedes eelmise aasta proovikaevandile püütakse täpsustada linnusevalli ehituslugu.
Linnuse vahetus läheduses asub kalmistu, mida on uuritud 1940. aastal ja mis võiks olla keskaegse kirikaia eelkäija, s.t pärineda ajast, kui kirikut veel ei olnud. Kaevamistega püütakse täpsustada matusepaiga vanust.
Augustis on kavas tehe uurimistöid Helme kihelkonnas Hummulis. Seal toimuvad kaevamised muinasaja lõpu põletusmatustega kivikalmel, kust on 12.-13. sajandi detektorileid, Lähikonnas asuvad ka kääpad, millest mõnesid on uuritud 1898. aastal ja leitud neist nii laiba- kui ka põletusmatuseid.
Karula kihelkonnas on kavas jätkata väikseid kaevamisi muinaskalmel Aheru järve lähedal, kus 2025. aasta prooviuuringutel leiti noorema rauaaja põletusmatuste ja keskaegsele külakalmstule viitavaid leide. Uuringute eesmärk on saada teadmisi muinasaja lõpu matmiskommete ja kultuuritraditsioonide kohta Karula kõrgustiku alal ja kindlaks teha, kas Karula kuppelmaastik oli muinasaja lõpul ja keskaja alguses kultuuriliselt Ugandi osa.
Tartu lähedal Külitsel on pärast viljalõikust kavas uurida maa-aluste põletusmatustega kalmistut, mis võiks pärineda muinasaja lõppjärgust. Selleaegsete põletusmatuste kohta on teada väga vähe.