Jäärja kirikuase

Kadunud Saarde kiriku jälil

Kristo Oks

Tartu ülikool

2023. aasta kevadel ja suvel toimusid Saarde vallas Jäärja külas arheoloogilised uuringud, mille eesmärk oli välja selgitada Saarde keskaegse kihelkonnakiriku – Kadrina kiriku – asukoht. Ehkki kõnealuse objekti rajamise ja varasema ajaloo kohta teave puudub, on rohkem teada selle hilisema käekäigu kohta. 6.–8. augustil 1560 rüüstasid ja põletasid tsaar Ivan IV Julma väed kogu Jäärja küla, mõisa ja ümberkaudsed asulad. Kirikukellad rööviti ja hoone hävitati. Mõisa läheduses paiknenud pühakoja varestumist kinnitab ka Poola 1599. aasta revisjon. 17. sajandil ehitati pühakoda taas üles ning 1668. aastast on teade, et kirik on korras ja selle juures on hästi ehitatud kirikla. 1684. aastal koliti kirik seoses Jäärja mõisa riigistamisega Kilingi mõisa juurde oma praegusesse asupaika ja Jäärjas asunud pühakoda jäeti maha. Kiriku omaaegne asukoht on seni vaid oletuslik ning põhineb kirjalikel allikatel ja ebamäärasel suulisel pärimusel. Enri Pahapill on raamatus „Saarde ja Kilingi-Nõmme kirikulugu“ (1998) kirjutanud järgmist: „Vana Kadrina kirik asus Jäärja mõisas (Saarahof). Kirikisanda nurmel Pappioja kaldal. See kirik oli ehitatud kivist, 7 penikoormat Pärnu linnast ja 7 penikoormat Karksi kirikust.“

Kevadel detektiti metalliotsijatega heinamaal (pilt 1), mis valiti välja vanade kaartide põhjal. Suviste tööde eesmärk oli leida sealt võimalikud kirikumüürid. Selgus, et möödunud sajandil on maaparanduste käigus tehtud ulatuslikke töid – näiteks on segatud pinnast kuni 60 sentimeetri ulatuses sügavkobestiga. Selleks, et maaparanduse ulatust paremini mõista, asuti heinamaal süstemaatiliselt šurfe kaevama, et välja selgitada loodusliku mineraalpinnase sügavus eri paigus. Jätkus ka detektimine. Nii kevadiste kui ka suviste detektorileidude põhjal võib väita, et praegusel heinamaal on kunagi olnud asulakoht, mis on saanud alguse hiljemalt 14. sajandil. Leidude hulgas on ohtralt savinõukilde (šurfidest ja maapinnalt), pliikuule, paar kaubaplommi, münte, sõlgi, sõrmuseid, vaskgrapeni kilde, raudnaelu, sepašlakki ja kuljuseid. Savinõukildude seas oli ka kaks Siegburgi kivikeraamilise kannu sangaosa katket. Ühe erilise leiuna võib välja tuua sõrmuse, mille peal on korduv kiri IhESVS (pilt 2). Kuigi sedapuhku jäi kirik leidmata, õnnestus saada teavet Jäärja küla ajaloo kohta, mis on oluline ka kohalikule kogukonnale. Uuringuid Saarde esimese kihelkonnakiriku asupaiga leidmiseks on plaanis jätkata.