Purtse Taramägi

Mõistatuslikud vallid Purtse Taramäel

Kristo Siig, Villu Kadakas

Tallinna ülikool

Oktoobris 2022 ja juunis 2023 toimusid Purtse Taramäel Eesti-Norra koostööprojekti raames (vt kõrvallugu) väikesemahulised kaevamised. Tegemist on seni uurimata 7800-ruutmeetrise õuepinnaga linnusega Purtse jõe kaldal. Selle jõe äärde jäävad veel kaks muinaslinnust ja keskaegne vasallilinnus, samuti arvatav sadamakoht viikingite Idatee ääres. Eesmärk oli leida elutegevuskiht, kaitserajatised ja välja selgitada linnuse vanus.

Õuealale tehtud 11 šurfist ja neljast pisikesest kaevandist kultuurkihti ei leitud (pilt 1). Metallidetektori abil tuli välja üks vasesulamist võremustriga esemekatke, mis võib pärineda rauaaja lõpul või keskaja alguses valmistatud vöönaastust. Mäeservas õnnestus maa sees tuvastada umbes seitsme meetri laiune ja kokku 130 meetri pikkune ühe-kahekihiline paekivilaotis, mis oli tõenäoliselt kunagise müüri alus. Müüri põhiosa võidi hiljem lubjaks põletada, nii et alles jäid ainult alumised mätta alla mattunud kiviplaadid (pilt 2). Mäe kirdeosas on maapinnal näha teine, suurtest maakividest vall. Ala võsast puhastamise järel tuli nähtavale ka valli teine haar, mis liitub paemüüriga.

Kuna ainsat esemeleidu ei saa ühemõtteliselt seostada kivivallidega ja dateerimiseks ei õnnestunud leida ka sütt või muud orgaanikat, proovime dateerida valli optiliselt stimuleeritud luminessentsdateerimise (ehk OSL) meetodiga, et määrata kindlaks, millal vahetult paekivilaotise alla jääv pinnas nägi viimast korda päikesevalgust.

Kuigi õnnestus leida tõendeid, et tegemist ei ole looduslike kivikogumite, vaid inimese rajatud vallidega, tõid avastused juurde uusi küsimusi. Oletatava paemüüri laius viitab massiivsele kaitseehitisele, mis varjutaks isegi kaks kilomeetrit ülesvoolu jääva Tarakalda linnuse. Teisalt puuduvad viited elutegevusele, tegemist olnuks justkui tühja või pooleli jäänud kantsiga. Samuti on ebatavaline ainult maakividest koosnev valliosa. Kuna sideaineta maakivivalli ei saaks ehitada kõrgusse, siis on küsitav nii selle kaitseotstarve kui ka kokkusobimine paekivimüüriga. Võimalik, et maakivid moodustasid kunagi paega kaetud valli tuumiku, mis jäi pae eemaldamisel kasutuna alles. Paeplaadid on mäele kaugemalt toodud, sest looduslikult koosnevad Taramägi ja jõeorg selle ümber vaid liivast, savist ja paeveerisest. Läheduses asuvas Linnamäe talust on teateid lubjapõletamise kohta ja asukoht, mis jäi jõest vaid paarisaja meetri kaugusele, võimaldas varauusajal lubja vähese vaeva ja kuluga laevadel näiteks Peterburi või Helsingi ehituseks vedada.

Praegu võib Taramäge pidada rauaaegseks linnuseks, kuid ei saa välistada ka muud tõlgendust, näiteks varase metalliaja sulendikku. Loodetavasti saabub mingi selgus, kui laekuvad paemüüri alune dateering ja geofüüsikaliste analüüside tulemused.