ESTERRA Eesti 12.-14. sajandil: kohalik ühiskond, traditsioonid ja kultuur muutuste ajastul (PRG1931)

Urvaste Ala-Kõrtsi kalmistu

Ala-Kõrtsi kalmistu Urvaste lähedal

Heiki Valk, Tartu Ülikool

Ala-Kõrtsi kalmistu Urvaste kiriku lähistel Visela jõe kaldal sai arheoloogidele teatavaks 2017. aastal. Siis toimusid muistisel, mida röövdetektoristid olid varem korduvalt rüüstanud, põhjalikud detektoriuuringud ning välja puhastati ka üks luustik. Toonane leiuaines näitab, et laibamatustega kalmistu oli kasutusel 13. sajandi algupoolel ja keskpaiku – tõenäoliselt alates Ugandi ristiusustamisest kuni Urvaste kiriku ehitamiseni ja keskse kalmistu rajamiseni kirikaeda.

2024. aastal otsiti matuste asukohti kitsaste proovikraavidega. Kokku leiti kuus luustikku, millest viis asusid ligistikku, 2017. aastal uuritud matuse vahetus läheduses. Hauad olid sedavõrd madalad, et kõik koljud olid kündmisega purustatud. Ühte hauda olid sängitatud mees ja naine  keskaegsel Võrumaal levinud kombe kohaselt peadega vastassuundades: mees peaga edelasse, naine kirdesse.

Naise kaela ümbrusest leiti rohkelt helmeid ja kauriteokarpe. Lisaks oli tal kaasas nuga, hoburaudsõlg ja paremas käes kaks sõrmust. Maetu selja all ning parema puusaluu ja vasaku reieluu kõrval olid säilinud vasesulamist spiraaltorukestest mustrid koos tekstiiliga, mis võeti üles monoliitidena. Naise kõhul oli imiku skelett, kelle pea suund edelasse viitab sellele, et tegemist oli poisslapsega.

Kündmisega oli peaaegu täiesti hävitatud veel ühe naise luustik, millest olid säilinud vaid sääreluud ja osa käelaba luid. Sääreluude vahelt ja pealt leiti neli rida vasesulamist spiraaltorukestest ilustusi. Need võivad pärineda sääremähistest.

Künnikihist sügavamal välja joonistunud ja täiskasvanu matusele viitav 1,6 meetri pikkune haualohk osutus tühjaks. Kuigi luustikku ei olnud, leiti selle põhjast lahkunule kaasa pandud esemeid: keskkohast kaks käevõru ning ühest otsast nuga ja tuleraud koos mitme tulekivitükiga.

Kalmistu täiendavatel detektoriuuringutel avastati mõned väikesed metallesemed, sealhulgas kaks hõbekäevõru tükki ja väikese hõbedast ümarripatsi katke. Need leiud näitavad, et tegemist oli jõuka rahva matusepaigaga. Kõik leiud viitavad kalmistu kasutamisele 13. sajandil.

Fotod Heiki Valk.

Ala-Kõrtsi kalmistu asub Urvaste kirikust vähem kui poole kilomeetri kaugusel.

Kolmikmatuse väljapuhastamine Urvaste Ala-Kõrtsi kalmistul. Foto Heiki Valk

Urvaste Ala-Kõrtsi kalmistu ühte hauda maetud mehe ja naise luustikud, kelle pead on Võrumaa keskaegse kombe kohaselt vastandsuunas. Droonifoto Silver Jäger.

Spiraaltorukestest kaunistused kündmisega hävitatud naisematuse sääreluude juures. Foto Heiki Valk

Accept Cookies