Avaleht

Eesti 12.–14. sajandil: kohalik ühiskond, traditsioonid ja kultuur muutuste ajastul

Arheoloogilistel, kirjalikel ja visuaalsetel allikatel põhinev interdistsiplinaarne projekt uurib Eesti ajalugu üleminekul muinasajast keskaega, keskendudes eestlaste ajaloole 12.–14. sajandil. Vaatluse all on kohaliku ühiskonna, traditsioonide ja kultuuri järjepidevus enne ja pärast vallutust, aga ka vallutusjärgsete muutuste iseloom, ulatus, kiirus ja lähtekohad. Uurimisküsimused hõlmavad: 

1) ühiskonda ja võimu (eesti soost vasallid), 

2) asustust ja keskusi (linnused ja külad, mõisate ja linnade teke), 

3) käsitööd (muinastraditsioonide püsimine), 

4) rahvastiku ajalugu ja etnilisi kontakte (eestlased linnades, vana DNA uuringud, olustiku kajastused inimluudel), 

5) kultuuri ja usundit (kalmistud ja pühakohad – kirikud, kabelid, looduslikud pühapaigad). 

Toimuvad arheoloogilised valitood võtmetähendusega muististel. Käsitlemist leiavad Eesti sisesed piirkondlikud iseärasused, eeskätt meresidusate maakondade ja sisemaa vahel. Projekti eesmärk on saada uusi teadmisi eestlaste ja Eesti ajaloost suurte muutuste ajastul, samuti eestlaste osast keskaegse Liivimaa kujunemisloos.