Piirkonna- ja kohauuringud

Hilisel rauaajal ja varasel keskajal oli Läänemere idakallas koduks erinevatele etnilistele rühmadele, mis soodustas kultuurivahetust ja vastastikust läbikäimist. Ühe rühma moodustasid liivlased – läänemeresoome keelt kõnelev rahvas Läänemere idarannikul, eriti Daugava ja Gauja jõe alamjooksul. Läänemeresoome ja balti keeli kõnelnud rühmade formeerumise ning geneetilise ja kultuurilise arengu mõistmiseks on võtmetähtsusega liivlaste päritolu ja nende ning naabruses elanud balti rühmade vahelise läbikäimise uurimine.

Juhtumiuuringu eesmärk on rekonstrueerida rahvastiku geneetilise pildi muutumist Läänemere idakaldal hilisest rauaajast kuni tänapäevani. Analüüsis kasutame enda poolt genereeritud vana DNA andmeid inimsäilmetest, mis on leitud arheoloogilistel väljakaevamistel tänapäeva Läti aladel läänemeresoome (liivi) või balti kultuurikontekstis. Seda täiendavad võrdlusandmed teiste selle piirkonna muistsete ja kaasaegsete populatsioonide kohta. Neid geneetilisi „kaarte“ võrdleme keeleteaduslike andmetega, et tuvastada geneetiliste mustrite ja kultuuriliste arengute vahelisi paralleele ja lahknevusi. Laiema interdistsiplinaarse vaate pakkumiseks võtame arvesse arheoloogia ja ajaloo andmeid.

Toetudes geneetika, lingvistika, arheoloogia ja ajaloo andmetele, püüame pakkuda terviklikumat ülevaadet demograafilistest muutustest Läänemere idakaldal, eriti mis on seotud läänemeresoome keelte levikuga.

Juhtumiuuringu eesmärgiks on selgitada eesti, peamiselt lõunaeesti ja läti (taustal ka läänemeresoome – balti) rahvaste asualasid, kokkupuuteid ja segunemisi ning nende protsesside tulemeid Eesti Juured eri töörühmade andmestikes.