Sügiskool on suunatud doktorantidele, nende juhendajatele ning teistele teadlastele, kes uurivad või plaanivad uurida minevikku interdistsiplinaarses raamistikus. Programmi keskmes on töötuba „Vana-DNA mittegeneetikutele“, mille kõrval tutvustatakse folkloristika, arheoloogia ja õietolmuanalüüsi suuremahulisi andmestikke ning peamisi analüüsimeetodeid. Sügiskool toob kokku humanitaar- ja …
Meil on hea meel jagada, et Eesti juurte tippkeskuse teadustaristut on täiendatud uue SEM-EDS mikroskoobiga. Ajaloo ja arheoloogia instituudi laboris tööd alustanud skaneeriv elektronmikroskoop koos energia-dispersioonilise röntgenspektroskoopiaga (SEM-EDS) avab uusi võimalusi mineviku uurimiseks mikroskoopilisel tasandil. Seade võimaldab analüüsida väga erinevaid …
Eesti juurte tippkeskuse doktorantide ettekandepäeval saavad kokku eri teadusvaldkonnad, mida ühendab soov mõista Eesti ja laiemalt Läänemere piirkonna minevikku. Päeva jooksul tutvustavad noorteadlased oma värskemaid uuringuid, mis ulatuvad muistsete inimeste geneetilisest päritolust ja põllumajandusest kuni arheoloogia, keeleteaduse, metallurgia ning kultuuripärandi …
Aeg ja koht: 9.–11. november 2026 | Jakobi 2–114, Tartu Töötuba toimub inglise keeles. Sihtrühm Töötuba on mõeldud esimesi teadusrahastusi taotlevatele noorteadlastele (doktorantuuri 3. või hilisem aasta) ja juhendajatele. Teadlaskarjääri varasemas astmes olevad noorteadlased (doktorantuuri 1.–2. aasta) võivad samuti töötuppa …
Üks tippkeskuse fookusteemasid on Liivi laht ja selle ümbruse kujunemislugu. Samuti tegelevad paljud tippkeskuse liikmed Eesti ja Läti kontaktide uurimisega, mistõttu on just Pärnu kohtumiseks igati sobiv paik. Kohtumise keskseks sündmuseks oli avalik seminar Pärnu kolledžis. Eesti juurte tippkeskust tutvustas …
Reedel, 25. septembril toimus Omicumi õppehoones teadlaste öö. Tartu Ülikooli (TÜ) molekulaar- ja rakubioloogia instituudi ning genoomika instituudi ühises programmis said huvilised avastada nii geenide ja pärilikkuse saladusi kui ka piiluda paikadesse, kuhu tavaliselt pääsevad vähesed. Õhtu lõpetasid haaravad teadusvestlused. …
Musta surma nime all tuntud katkuepideemia laastas Euroopat aastatel 1347–1353 ja tappis miljoneid inimesi. Sageli nähakse seda kui üht ajaloosündmust, mis tuli ja läks. Tegelikult ei kadunud katk pärast esimest laastavat puhangut kuhugi. Järgmise viie sajandi jooksul naasis haigus Euroopasse …
31. augustist 4. septembrini toimus Poznanis Poolas peamiselt arheolooge ühendava liidu (International Union of Prehistoric and Protohistoric Sciences, UISPP) XXI maailmakongress, millesse panustasid ka Eesti juurte tippkeskuse (EJTK) ja ECHO projekti esindajad. Arheogenoomika töörühma liikme Lehti Saagi eestvõttel oli kongressile …
Reedel, 14. augustil kaitses Biancamaria Bonucci edukalt oma doktoritööd “Reading the archaeological record through ancient biomolecules: preservation, disease landscapes, and human-microbe interactions in the past” (,,Arheoloogilise leiuainese tõlgendamine iidsete biomolekulide kaudu: DNA ja valkude säilimine, haigused ning inimese ja mikroobide …
Teisipäeval, 18. augustil kaitses Stefania Sasso geenitehnoloogia erialal edukalt doktoritööd „Population dynamics and health in medieval Europe: an archaeogenomic perspective“ („Rahvastiku dünaamika ja tervis keskaegses Euroopas: arheogenoomiline vaatenurk“). Stefania tutvustas kaitsmise käigus doktoritöö nelja osa, mis käsitlesid keskaja rahvastikuprotsesse Belgias …
Eesti Kirjandusmuuseumi uudiskirjast saab infot sündmuste, konverentside, näituste, uudisteoste ning muu põneva kohta. Uudiskiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu teisel kolmapäeval.
Infokirjades räägitakse nii tudengitele kui ka töötajatele olulistel teemadel, tuuakse välja nii tähtsamad sündmused seoses õppetööga kui ka instituudi töös: õpikud, raamatud, teadustöö, esinemised, infotunnid. Infokiri saadetakse välja iga kuu, v. a. juulis.
