Reedel, 25. septembril toimus Omicumi õppehoones teadlaste öö. Tartu Ülikooli (TÜ) molekulaar- ja rakubioloogia instituudi ning genoomika instituudi ühises programmis said huvilised avastada nii geenide ja pärilikkuse saladusi kui ka piiluda paikadesse, kuhu tavaliselt pääsevad vähesed. Õhtu lõpetasid haaravad teadusvestlused. …
Musta surma nime all tuntud katkuepideemia laastas Euroopat aastatel 1347–1353 ja tappis miljoneid inimesi. Sageli nähakse seda kui üht ajaloosündmust, mis tuli ja läks. Tegelikult ei kadunud katk pärast esimest laastavat puhangut kuhugi. Järgmise viie sajandi jooksul naasis haigus Euroopasse …
31. augustist 4. septembrini toimus Poznanis Poolas peamiselt arheolooge ühendava liidu (International Union of Prehistoric and Protohistoric Sciences, UISPP) XXI maailmakongress, millesse panustasid ka Eesti juurte tippkeskuse (EJTK) ja ECHO projekti esindajad. Arheogenoomika töörühma liikme Lehti Saagi eestvõttel oli kongressile …
Reedel, 14. augustil kaitses Biancamaria Bonucci edukalt oma doktoritööd “Reading the archaeological record through ancient biomolecules: preservation, disease landscapes, and human-microbe interactions in the past” (,,Arheoloogilise leiuainese tõlgendamine iidsete biomolekulide kaudu: DNA ja valkude säilimine, haigused ning inimese ja mikroobide …
Teisipäeval, 18. augustil kaitses Stefania Sasso geenitehnoloogia erialal edukalt doktoritööd „Population dynamics and health in medieval Europe: an archaeogenomic perspective“ („Rahvastiku dünaamika ja tervis keskaegses Euroopas: arheogenoomiline vaatenurk“). Stefania tutvustas kaitsmise käigus doktoritöö nelja osa, mis käsitlesid keskaja rahvastikuprotsesse Belgias …
Kui klassikaline arheoloogia uurib muistseid luid ja hambaid, siis uued tehnoloogiad võimaldavad ammutada kasulikke teadmisi ka luudele kogunenud setetest või hambakivist. Oma hiljuti kaitstud doktoritöös uuris Biancamaria Bonucci vanu valke ja vana DNA-d erinevates materjalides. Erilist tähelepanu pööraski ta just …
Täna, 1. juunil tähistatakse rahvusvahelist piimapäeva. Kui tänapäeval on piim osa meie tavapärasest toidulauast, siis teadlaste sõnul on kahtlemata tähelepanuväärne ka selle roll meie identiteedi, rituaalide ja sümbolvaramu kujunemisel. Just seda mitmekihilist pärandit uuritakse tippkeskuses “Eesti juured” professor Ester Orase …
21. -22. maini toimus Vilniuses populatsioonigeneetika konverents. Sündmus keskendus vana DNA uurimisele. Fookuses oli küsimus, kuidas põimida geneetilised andmed arheoloogiliste ja lingvistiliste andmetega, et võimaldada selgemat ülevaadet Baltikumi rahvastike ajaloost. Pilk heideti aga ka tänapäeva populatsioonide DNA uuringutele ning biopankade …
11. juunil kell 13-17.15 toimub Tartu Ülikooli peahoone Veski auditooriumis (Ülikooli 18-139) seminar „Lõunaeesti rahvaluule keel ja poeetika“.Seminar toimub tippeskuse “Eesti juured” lingvistika ja folkloristika rühma koostööüritusena. Ettekannetega rahvaluule keele eripäradest esinevad nii folkloristid kui ka keeleteadlased, teiste hulgas peavad …
Neljapäeval, 14. mail külastasid Soome tippkeskuse liikmed Tartut, et saada tuttavaks tippkeskuse “Eesti juured” liikmete uurimisvaldkondade ja plaanidega ning otsida koostöövõimalusi. 2026. aasta algusest tegutseb Soomes prof Virpi Lumma eestvedamisel inimeste mitmekesisuse ja kontaktide uurimiseks loodud tippkeskus (Centre of Excellence …
Eesti Kirjandusmuuseumi uudiskirjast saab infot sündmuste, konverentside, näituste, uudisteoste ning muu põneva kohta. Uudiskiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu teisel kolmapäeval.
Infokirjades räägitakse nii tudengitele kui ka töötajatele olulistel teemadel, tuuakse välja nii tähtsamad sündmused seoses õppetööga kui ka instituudi töös: õpikud, raamatud, teadustöö, esinemised, infotunnid. Infokiri saadetakse välja iga kuu, v. a. juulis.
