Eesti juured: rahvastiku ja kultuuri kujunemise transdistsiplinaarsete uuringute tippkeskus
Aeg ja ruum
Tippkeskusesse “Eesti juured” kuuluva seitsme valdkonna kokkupuutepunkt on ajas ja ruumis. Selleks, et neis toimuvaid sündmusi mõtestada, on vaja ühiselt korrastadaa erialaomaseid andmeid ja kohandada meetodeid. Tekkiv sünergia avardab kohalikku vaadet ja paigutab meie kultuurilise ja geneetilise kujunemisloo laiemasse (Euroopa) konteksti.
Käimasolevad juhtumiuuringud
1. Piirkondlikud mustrid: teave Eesti ja naabermaade kohta
Juhid: Mari Väina ja Taavi Pae (folkloristika ja kultuurigreograafia)
Liikmed: Anne-Mai Ilumäe (arheogenoomika), Pikne Kama (arheoloogia), Monika Karmin (arheogenoomika), Miina Norvik (lingvistika), Ester Oras (arheokeemia), Siiri Rootsi (arheogenoomika), Mari Tõrv (arheokeemia)
KIRJELDUS
Juhtumiuuringu eesmärk on selgitada, kuidas eri valdkondade kaartidel avalduvad (tuum)alad ja nendevahelised piirid nii Eesti alal kui ka laiemalt. Millised piirjooned on olnud olulised eri aegadel ja kuidas need kajastuvad meie vaadeldavas aineses?
Selleks plaanime esmalt koguda kokku ja avada taaskasutuseks (võimalusel koos alusandmetega) eri valdkondades varem tehtud kõige olulisemad kaardid nii Eesti kui naabermaade kohta. Valik olulisemaid kaarte avaldatakse “Eesti teadusliku atlasena”, alusandmed tehakse avalikult kättesaadavaks digitaalse andmekoguna. Kaardikogu olemasolu loob võimalused edaspidiseks aegruumiliste mustrite transdistsiplinaarseks uurimiseks.
Piirkondlike mustrite töörühm otsib ka võimalusi EJT liikmete kaardijoonistamisoskuste edendamiseks. Plaanis on disainida ühtse vormistusega kaardipõhi, mida saaks kasutada tippkeskuse eri rühmade kaardiandmete kuvamisel.
Ootame liituma: arheozooloogia, paleokliima ja -ökoloogia töörühma liikmeid
2. Aegruumilised andmed
Juhid: Kaarel Sikk ja Taavi Pae
Liikmed:
KIRJELDUS
Aegruumiliste andmete juhtumiuuring keskendub eri valdkondade andmekogudele ning uurib, kuidas neis asuvad aja- ja ruumiandmed aitavad mõtestada Eesti ajaloo kujunemist. Eesmärk on kaardistada andmetüübid alates molekulaarsetest markeritest kuni folkloristlike ja arheoloogiliste kirjeldusteni, hinnates nende ajalist sügavust, ruumilist täpsust, dokumenteeritud faktide iseloomu ja võrdlusvõimalusi. Koondades olemasolevad andmebaasid ja allikmaterjali, kaardistatakse ühised teoreetilised ja metoodilised alused, mis võimaldavad aegruumilisi mustreid eri erialade vahel sidusalt analüüsida.
