Tartus toimus tippkeskuste ühine kevadkonverents

Tartus toimus 6.–7. mail 2026 rahvastiku ja kultuuri kujunemise transdistsiplinaarsete uuringute tippkeskuse „Eesti juured“ ja personaalmeditsiini tippkeskuse ühine kevadkonverents, mis tõi kokku teadlased, tippkeskuste rahvusvaheliste teadusnõukogude liikmed ja partnerid, et jagada hiljutisi teadustulemusi ning arutada uusi suundi Eesti tippteaduse arengus.

Kahepäevane üritus pakkus sisukaid ettekandeid, inspireerivaid arutelusid ja võimalusi interdistsiplinaarseks koostööks, kinnitades mõlema tippkeskuse olulist rolli rahvusvahelisel teadusmaastikul.

Kohtumisele eelnes 5. mail toimunud praktiline töötuba, kus Bristoli Ülikooli andmeteaduse professor Daniel Lawson keskendus geneetilisele päritoluanalüüsile, vana DNA ja biopankade andmestike ühendamise võimalustele ning geneetilise päritolu ja immuunsuse omavahelistele seostele. Seminar pakkus osalejatele võimaluse süveneda metoodikatesse, mis toetavad mõlema tippkeskuse uurimissuundi.

Esimese konverentsipäeva algus keskendus personaalmeditsiini tippkeskuse teadustööle, kus tutvustati edusamme biomarkerite arenduses, varajases haiguste avastamises, soospetsiifiliste erinevuste uurimises ja personaalsetes reproduktiivtehnoloogiates ning selgitati geneetiliste tegurite rolli Eesti elanikkonna tervisele. Samuti käsitleti südame-veresoonkonna haiguste ennetamist kõrge polügeense riskiskooriga inimestel.

Pärastlõunal anti ülevaade tippkeskuse „Eesti juured“ uurimissuundadest. Ettekannetes selgitati, kuidas on jõutud siinmail ainulaadse haardega loodus- ja humanitaarteadlaste koostööni ning ühiste küsimusteni meie alade minevikusündmuste ning geneetilise ja kultuurilise kujunemise uurimisel, ning milline on erinevate valdkondade – geneetika, arheoloogia, folkloristika ning keele- ja keskkonnateaduse – panus nendele vastamisel.

Päeva lõpetas elav paneeldiskussioon erialadeülese koostöö rollist, võimalustest ja väljakutsetest teaduslike tulemuste saavutamisel ja ühiskonda panustamisel. Arutelu modereeris TÜ professor Asko Lõhmus ning selles lõid kaasa tippkeskuste teadusnõukogude liikmed Leedust, Soomest, Rootsist ja Ühendkuningriigist, kes lisasid Eesti kogemusele rahvusvahelise vaate. Ühiselt tõdeti, et ehkki palju lihtsam on tegutseda oma eriala piires, annavad koostöös sündinud ideed teadusele määratult suuremaid võimalusi uute ühiste suundade ja avastuste tekkeks.

Teise päeva keskmes olid rahvusvaheliste teadusnõukogude liikmete ettekanded, mis avasid uusi vaatenurki nii evolutsioonibioloogias ja haiguste heterogeensuse mõistmises kui ka kliimarekonstruktsioonide, bioarheoloogia ning ühiskondlike ja kultuuriliste muutuste uurimises. Esinejad käsitlesid teemasid, mis ulatusid evolutsioonist ja biomarkerite täpsustamisest kuni Skandinaavia varakeskaegsete kriiside ja konfliktide analüüsini. Päev lõppes kokkuvõtvate tänusõnadega ning aruteluga tulevaste koostöövõimaluste üle.

Kevadkonverents tõi esile interdistsiplinaarse teadustöö kasvava tähtsuse ning pakkus osalejatele väärtuslikku platvormi teadmiste vahetamiseks ja uute ideede tekkeks. Üritus kinnitas, et mõlemad tippkeskused jätkavad Eesti teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamist ning panustavad oluliste ühiskondlike ja teaduslike küsimuste lahendamisse.