KUIDAS INFORMATSIOONILIST INTERVJUUD LÄBI VIIA?

  Esimene samm – intervjueeritava leidmine (Gramberg, Luik, Rebas, Kivirüüt, 2021).

Kõige vabamalt voolab vestlus ikka siis, kui huvi on sügav ja siiras. Seega tulebki intervjueerimist alustada huvipakkuva eriala esindaja leidmisest. Sul tuleb läbida neli sammu:

1. Mõtle sellele, milliseid valdkondi on üldse olemas. Selleks võid mõelda koolis õpitud ainetele või tutvuda valdkondi tutvustava infoga näiteks SIIN.  Otsusta, milline valdkond sulle enim huvi pakub.
2. Kui huvipakkuv valdkond on paigas, pane kirja kuni kolm elukutset või eriala, mille kohta tahaksid rohkem teada saada.
3. Otsi üks konkreetne asutus, kus selle eriala esindajaid tööl on.
4. Võta asutusega ühendust. Võid pöörduda nii asutuse üldinfosse kui ka otse töötaja enda poole.  Pea meeles, et intervjuus osalemise ettepaneku tegemine ja nõusoleku saamine on üks oluline osa protsessist ja seda ei tohi kellegi teise ülesandeks jätta!

Kuigi võib tunduda kummaline kutsuda võõras inimene endaga kohtuma, on enamuse inimeste jaoks iseendast ja oma saavutustest rääkimine nauditav kogemus. Seega ei tasu üleliia muretseda, kas ikka küsida härra X-i või proua Y-i nõusolekut informatsiooniliseks intervjuuks. Küsida tasub alati ning hea ettevalmistuse ja läbimõeldud küsimuste korral on kogemus üldiselt mõlemale osapoolele nauditav.

Loomulikult võid intervjuu läbi viia ka mõne pereliikme või tuttavaga, aga ennekõike tasub seda teha võõra inimesega Sulle tõeliselt huvi pakkuvast valdkonnast. Läbi aastate on õppijad läbi viinud hulgaliselt intervjuusid ja esitanud kogemuste kohta analüüsi. Nende kogemuste põhjal võime öelda, et protsessi kogemine tuttavaga on üldjuhul samuti silmaringi avardav ja täidab eesmärki. Aga ei saa üle ega ümber sellest vaimustusest, mis paistab nende töödes, kes on julguse rindu võtnud ja endaga rääkima kutsunud enda jaoks võõra oma valdkonna (tipp)spetsialisti. Saadud inspiratsioon ja motivatsioon, rääkimata nõuannetest ja teejuhistest karjääri kujundamiseks, on selgesti tajutav ka läbi kirja pandud reflektsiooni.

  Teine samm – kokkuleppe sõlmine.

Kuigi informatsioonilise intervjuuga ei kaasne seda pinget ja ärevust, mis tavapärase tööintervjuuga, tuleb kohtumisest maksimaalse kasu saamiseks siiski ette valmistuda. Ennekõike tasub meeles pidada, et nii Sinu enda kui ka intervjueeritavate aeg on väga väärtuslik ressurss ja selle optimaalne kasutamine on kõigi osapoolte huvides. Seega täpsusta juba oma soovi väljendamise ajal intervjuu formaat (silmast silma, telefonitsi, online) ja intervjuuks kuluv aeg (ideaalis võiks see jääda kuskile  poole tunni kuni tunni kanti, kuigi on juhtumeid ka edukatest 2-tunnistest intervjuudest). Pea sellest kokkuleppest ka intervjuu ajal kinni!

Intervjuu osas kokkuleppe saamine sõltub suuresti ka sellest, kuidas Sa end tutvustad ning mil viisil oma palvet põhjendad. Veenvamad on ennekõike need selgitused, mis näitavad, et oled nii huvipakkuva töö kui ka konkreetse intervjueeritava taustaga eelnevalt tutvunud. Kasuks tuleb ka see, kui oled lugenud mõnda erialast teksti ning oled kursis erialaterminite ja võimaliku žargooniga (Knight, 2016).

Ära loobu intervjuust kui esimene huvitav inimene ei leia aega intervjuule tulemiseks. Pea meeles, et kõigil on kiireid aegu, isiklikke ja sadu muid põhjuseid, miks ei ole võimalik sel hetkel intervjuul osaleda.  Ka äraütleva vastuse korral tuleb tänada ning soovi korral võid uurida, kas keelduja oskab kedagi teist soovitada või teab, kuhu võiksid veel pöörduda. Kindlasti leia mõni teine huvipakkuv professionaal ja proovi uuesti.

 Kolmas samm – intervjuuks valmistumine.

Intervjuuks valmistudes tasub end kurssi viia soovitustega sellest, kuidas endast head muljet jätta  ja intervjueerimise põhitõdedega. Kindlasti tasub  vaadata informatsioonilise intervjuu näidisküsimusi ja näidisvideoid.

Enne intervjuu läbiviimist tuleb mõelda läbi teemad, mida vestluse käigus kindlasti puudutada ja koostada sellele tuginedes intervjuu kava. On omamoodi kunst püüda leida taskaal ettevalmistatud küsimuste ja hetkes tekkinud teemadel vestlemise vahel. Pea kava koostades meeles, et see ei ole koht töö küsimiseks, vaid informatsiooni hankimiseks!!!

NB! Varasemad kogemused on näidanud, et liiga spetsiifilised teemad või liiga palju küsimusi võib häirida vaba vestluse kulgu. Näiteks 30 minutit kestva vestluse jooksul jõuab tagavaliselt käsitleda kun 8 suuremat küsimust või teemat.

! Kui kipud võõrastega suheldes närvitsema, võid oma intervjuud eelnevalt sõprade või pereliikmete peal harjutada – saad julgust juurde ja ka nende vastused võivad tulevikus kasulikuks osutuda (Knight, 2016).

 Mõtlemiseks

 Neljas samm – intervjuu läbi viimine.

Vii intervjuu läbi. See saab olema vahva!

 Viies samm –  kokkuvõtted kogemusest.

Peale intervjuu läbi viimist tuleb toimunule tagasi vaadata ja koostada refleksioon toimunud intervjuu kohta.

Refleksioonis ei tule esitada konkreetseid küsimusi ja neile saadud vastused, vaid analüüs sellest, mis läks hästi, mis oleks võinud paremini minna. See on koht, kus tuleks hinnata saadud kogemuse kasulikkust ning mõelda selle üle, mida uut õppisid. Kindlasti pane kirja see, kuidas kavatsed saadud infot oma karjääri planeerimisel kasutada. Võimalik, et mõne vastuse saamisega tuli uusi küsimusi hoopis juurde – pane need kirja ja koosta tegevusplaan ka nendele vastuse saamiseks.

Ideaalis tasuks pidada karjääripäevikut – kirjalikku ideede, analüüside, testitulemuste jms kogumit, mis aitab oma mõtteid korrastada ja karjääriteed teadlikult planeerida. Nii refleksioon kui ka tekkinud küsimused võiksid samuti sinna kirja minna.

Kui oled oma kogemust analüüsinud, saada intervjueeritavale tänukiri. Kui leppisite intervjueeritavaga nii kokku, võid edastada ka kogemuse kokkuvõtte ja/või esitada täiendavaid küsimusi.