1.2. ÄRIEETIKA ALUSED

Ärieetika koosneb kahest mõistest: äri ja eetika.

  Äri on definitsiooni kohaselt eesmärgipärane, majanduslikku kasu taotlev tegevus.

Eetika ehk moraalifilosoofia ehk kõlblusõpetus arutleb, kuidas teha valikuid õige – vale, hea – halva vahel (Meel, 2003).

Ärieetika on eetikavaldkond, mis reguleerib ettevõtete ja nende juhtide käitumist konfliktiolukordades. Eetilise konflikti äri vallas põhjustab eelkõige vastuolu osapoolte vajadustes ja ootustes: kasusaamise eesmärgil algatatud tegevus mõjutab paratamatult mitmeid huvigruppe nii positiivselt kui ka negatiivselt.

Äri ja eetika vahel ei valitse mitte põhimõtteline vastuolu, vai konfliktid tulenevad sellest, et inimestel, organisatsioonidel, riikidel, rahvastel on väga erinevad arusaamad kasulikkusest. Ärieetiline konflikt tulenebki ühiskondlikust nõudlusest endast: ühelt poolt soovitakse tarbida võimalikult odavalt ja palju, kuid ei soovi märgata seda, et odavus on saavutatud ohutuse ja keskkonnakaitse arvelt. Tavaliselt märgatakse seda alles siis, kui katastroof on juba käes. Seda peamist vastuolu ärieetika ei kõrvalda, seega jääb ettevõtjale üles küsimus: kuidas toota võimalikult odavalt ja mille arvelt – kas tarbija ohutuse, keskkonna seisundi, maksuameti petmise, töötajate ärakasutamise jms. arvelt. Põhiline ärieetika ülesanne on aidata ettevõtjal lahendada sellest dilemmast tulenevaid konkreetseid konflikte: ettevõtja kahjustab oma kasuliku tegevusega kedagi või midagi. Kuidas seda kasu või kahju mõõta, milline oleks õige käitumine – sellele aitabki ettevõtja vastust otsida. (Meel, 2003)

 Ärieetika on rakenduslik eetikaharu, mille eesmärk on anda ettevõtetele praktilist nõu. Eetilise konflikti äri vallas põhjustab eelkõige vastuolu osapoolte vajadustes ja ootustes: kasusaamise eesmärgil algatatud tegevus mõjutab paratamatult mitmeid huvigruppe nii positiivselt kui ka negatiivselt. Ettevõtlusega otseselt seotud huvigrupid on ettevõtete omanikud, kliendid, töötajad, partnerid ja konkurendid, kaudsemad huvilised on ühiskond laiemalt (nii kohalik kui ka rahvusvaheline kogukond) ning looduskeskkond. Ärieetika aitab kaaluda kasude ja kahjude vahekorda, otsida kõige õigemat käitumisviisi ja seda põhjendada.

Looduskeskkonnast kirjutab lähemalt peatükis 2.1 Jätkusuutlikkus.

Ärieetika aitab kaaluda kasude ja kahjude vahekorda, otsida kõige õigemat käitumisviisi ning seda põhjendada. (Eetikaveeb, 2022)

 Ärieetika käsitleb järgnevaid valdkondi:

• Eetika ettevõttes sisaldab ärieetika üldkäsitlusi, ettevõtte tegevust reglementeerivaid eetikakoodekseid ja infot äriga seotud professioonide kutse-eetika kohta.
• Töötaja ja juht vahekorda puudutavad küsimused on näiteks diskrimineerimine, distsipliin, pealekaebamine, konkurentsikeeld jne;
• Aktsionäride alateema käsitleb ettevõtte suur- ja väikeaktsionäride suhteid ja vastutust, eetilist investeerimist ning tehinguid väärtpaberiturul;
• Kliendid ja tooted käsitleb kliendisuhete eetikat, tarbijaeetikat ning konkurentsi ja intellektuaalse omandi küsimusi;
• Sotsiaalne vastutus käsitleb sotsiaalset panust, mille ettevõte annab ühiskonna arengu ja õigluse edendamise heaks;
• Keskkond ja äri käsitleb äritegevuse mõju keskkonnale;
• Rahvusvaheline äri käsitleb kultuurierinevuste mõju nii töö- kui ärisuhetele;
• Äri, majandus ja poliitika, mis käsitleb majandussüsteemide eetilisi aspekte ning eetilisi probleeme riigi ja ettevõtete suhtes.

Käesolevas õpiobjektis keskendutakse eetikale ettevõttes, sotsiaalsele vastutusele, keskkonnale ja ärile ning ärile, majandusel ja poliitikale üldiselt.

Ärieetika alajaotuses käsitleme äri, majanduse ja poliitikaseost eetikaga. Sellest omakorda äri ja poliitika seost võib vaadata raha ja võimu vahekorrana. Top of FormMilline on rahakate ettevõtjate suhtumine avalikku võimu? Kas võim on seal, kus on raha? Kas seadus ja võim on midagi niisugust, mida saab raha abil enda huvides kasutada ja kujundada? Kas teatud jõukuseni jõudmisel võib inimene end ühiskondlikest normidest kõrgemaks pidada? (Eetikaveeb, 2022)

Ärimeestel on võimalik valida poliitiliste otsuste mõjutamiseks seaduslikke viise. Millised neist aga võivad osutuda eetiliselt küsitavateks? Millal võib lobby-tööd pidada õigustatud infojagamiseks ja enda huvide kaitsmiseks? Millisest piirist alates saab sellest aga eeliste (nt isiklike suhete) ebaaus ärakasutamine? Kuidas hinnata erakondade rahalist toetamist ettevõtjate poolt? Kuidas peaks toimima poliitik, kes on ühtlasi ettevõtja, võimaliku huvide konflikti korral?

Probleemide lähtepunkt võib olla seadusandlus, mis võimaldab nii ebaeetilisi tegusid äritegevuses kui ka laiemat majanduslikku ebaõiglust. Ühiskonnas omaks võetud majandussüsteem määrab, kuidas reguleeritakse hüvede loomist, jaotamist, vahetamist ja tarbimist. Seadusandlus sätestab reeglid ja sanktsioonid, kuid eetika seisukohast on oluline, millistele väärtustele tuginevad majanduslike eesmärkide saavutamise viisid: kas majanduslik mõttekus peaks olema ainuke normatiivne põhimõte? Majandussüsteemi prioriteetide eetilise hindamise kriteeriumidena võib nimetada võrdsust, hinna õiglust, jaotamise õiglust, ausust, inimväärikuse austamist, abinõude vastavust eesmärgile, sotsiaalset kaasatust, solidaarsust.

Lisaks võiks esitada küsimusi majandusarengu kohta:

• kas seda suunavad inimeste otsused või vääramatu “nähtamatu käsi”?
• kes selle eest vastutab?
• kas praegu toimuv tehniline ja majanduslik areng on õige, mõistlik, soovitav?
• kus asuvad sellise arengu piirid?
• kuidas oleks võimalik leida tasakaal majandusliku arengu ning ühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse vahel? (Eetikaveeb, 2022).

Eetika ettevõttes on toodud peatükis 1.3 Eetikakoodeksid. Majandustegevuse ja eetilisuse teemadel jätkub arutelu peatükkides 2.3 Jätkusuutlik ettevõtlus ja selle mõõtmine ja analüüsimine ja 3. Eetilisus majanduses ja ettevõtluses.