2.3 Jätkusuutlik ettevõtlus ja selle mõõtmine ning analüüsimine

 2.3. JÄTKUSUUTLIK ETTEVÕLTUS JA SELLE MÕÕTMINE NING ANALÜÜSIMINE

Jätkusuutliku ettevõtluse keskne idee seisneb selles, et ettevõtjate tegevused ettevõtlusvõimaluste otsimisel ei tohi kahjustada ökoloogilist ja sotsiaalset keskkonda, milles nad tegutsevad ning vajadusel peavad nad keskkonnale tehtud kahju taastama, hoides tasakaalu looduse, ühiskonna ja majandustegevuse vahel.

Jätkusuutlik areng eeldab majandusliku heaolu, keskkonnakvaliteedi ja sotsiaalse õigluse tagamist, seetõttu tuleks ettevõtjal rahalise kasumi kõrval arvestada ka oma tegevuse keskkonna- ja sotsiaalseid aspekte.

Ettevõtte sotsiaalne vastutus (Corporate Social Responsibility, CSR) on määratletud kui ettevõtte kohustus suunata oma tegevused sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase paranemise panusele. Seetõttu on see eetiline vastutus. Viimastel aastatel on see järjest suurenenud tänu ühiskonna kasvavale teadlikkusele vajadusest, et ettevõtted pööraksid erilist tähelepanu sotsiaal- ja keskkonnaküsimustele. Ettevõtte sotsiaalse vastutuse meetmed on vabatahtlikud. Samas on tänu heale teavitustööle inimesed järjest enam teadlikud jätkusuutlikkusest ja planetaarsetest piirangutest ning oskavad seda ettevõtte toodete/teenuste väärtuspakkumistest otsida.


Loe juhtumiuuringut 2 (link) ja arutle järgnevate küsimuste üle:

Aruteluküsimused

1) Millist kahju võib tekitada see, kui ei võeta meetmeid kliimamuutuse ohjeldamiseks? Millist kahju võib süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine tekitada? Vaadelge seda

a) globaalsel; b) riiklikul (Eesti) ja c) Shell (ettevõtte) kontekstis.

2) Väidetavalt on praegu süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise ja globaalse soojenemise pidurdamise meetmed teatud maailma elanikkonna rühmade jaoks reaalsed kulud, samas kui sellistest meetmetest saadav kasu on abstraktsem. Kuidas peaksime kliimamuutustega tegelemisel tasakaalustama käegakatsutavaid kulusid olevikus ja abstraktseid tagajärgi tulevikus? Seletage seda

a) globaalsel; b) riiklikul (Eesti) ja c) Shell (ettevõtte) tasandil.

3) Kui teil oleks võimalik soovitada keskkonnapoliitika muudatusi või tegevusi, siis mida ja miks te propageeriksite? Vaadelge seda

a) üksikisiku; b) (endal äriideest lähtuva) ettevõtte tasandil.

4) Kas jõukatel riikidel on suurem vastutus võtta meetmeid ja kanda rohkem kliimamuutuste ohjeldamise kulusid kui arengumaadel? Selgitage oma arutluskäiku

a) suurriigina (nt. USA); b) väikeriigina (nt. Eesti); ning c) arengumaana (nt. India).

5) Arvestades, et kliimamuutuste negatiivsed mõjud langevad tõenäoliselt ebaproportsionaalselt vaestele, kuid arengumaad peavad suurema majanduskasvu saavutamiseks sageli suurendama tarbimist ja heitkoguseid, siis kas arenguriigid peaksid teie arvates olema vabastatud kliimamuutuste kontrolli all hoidmisest? Miks või miks mitte? Selgitage oma arutluskäiku

a) suurriigina (nt. USA); b) väikeriigina (nt. Eesti); ning c) arengumaana (nt. India).

6) Pariisis heaks kiidetud kliimamuutuste kokkulepe põhineb osalevate riikide vabatahtlikel eesmärkidel ja lubadustel. Kas oleks eetiliselt lubatav kehtestada riikidele ja üksikisikutele süsinikuheite eesmärke ning neid karistustega jõustada? Selgitage oma arutluskäiku:

a) suurriigina (nt. USA); b) väikeriigina (nt. Eesti); ning c) arengumaana (nt. India).

Accept Cookies