sündmused

Digitaalsetest pädevustest on kaasaegses maailmas kujunenud esmavajalikud oskused igapäevaelus edukalt hakkama saamiseks ning tööturul konkurentsivõielisena püsimiseks. Antud kursus keskendub spetsiifilisemalt graafilisele sisuloomele digitaalse toote loomise kontekstis, hõlmates ka kasutajakogemuse disaini. Kasutajakogemuse disainer kujundab tehnoloogia ja inimese vahelist suhtlust, luues näiteks mobiili- ja veebirakendusi, isesõitvate autode ja robotite kasutajaliideseid, aga ka e-teenuseid ja interaktiivseid platvorme.

Tegemist on veebipõhise ainekursusega, mida on võimalik läbida ka iseseisvalt. Esimeses kolmes loengus käiakse läbi kasutajakogemuse disainiprotsessi elementaarsed etapid, jõudes kasutaja vajaduste kaardistamisest ja andmete süstematiseerimisest prototüübi disainimise ja testimise ning projekti üleandmiseni. Sellele järgneb 11 kohtumist praktilise digidisaini teemal koos vastavate harjutustega. Kursuse võtab lõpus kokku kasutajakogemust ja digidisaini ühendav digitaalse toote prototüübi loomine.

Õppeaine eesmärk on anda tulevastele lõpetajatele (1) terviklik ja praktiline ülevaade digitaalse toote arendusprotsessist alustades kasutajate vajaduste kaardistamisest kuni graafilise disaini põhimõteteni, mis võimaldab lõpetajatel edaspidi algaja tasemel sarnaseid ülesandeid iseseisvalt täita ning lisaks (2) ülekantavaid oskusi disaini ja kujunduse vallast, mida rakendada ka teistes valdkondades.

Täpsem info ja ainele registreerumine õppeinfosüsteemis.

Kursuse eesmärk on anda oma õpingute alguses olevatele tudengitele ülevaade digipädevustest, mis on tihedamalt seotud sotsiaalsete oskuste ja teadmistega. Kursusel kohtuvad erinevad akadeemilised (sotsiaalteaduslikud) distsipliinid ning õppija saab esmase ülevaate ja edasised õppimissoovitused erinevate erialade ning valdkondade fookusteemadest ja käsitlusviisidest digipädevuste suures raamistuses.

Pärast selle kursuse läbimist tudeng:

• teab erinevaid oskuseid ja teadmisi, mida loetakse digipädevuste suure üldteema alla
• oskab leida ja kasutab olemasolevaid tööriistu ja õppevahendeid, mille abil on võimalik oma digipädevusi tõsta
• tunneb ära erinevaid sotsiaalteaduslikke erialasid/distsipliine
• otsib ja leiab usaldusväärseid akadeemilisi teaduspõhiseid allikaid
• harjutab digiplatvormidel toimuvat professionaalset sisuloomet
• kasutab valdkonnas kasutusel olevaid erialaseid mõisteid (nt infokorratus, disinformatsioon, andmestumine, narratiiv jne)
• reflekteerib oma õpikogemust ning nutiseadmete ja digiplatvormide rolli ja funktsioone oma elus.
• töötab koos kaastudengitega ühise eesmärgi nimel, esitleb oma tööd teistele
• kasutab õppetöös peamisi Tartu Ülikoolis kasutusel olevaid õppeplatvorme

Siin kursusel tegeleme digikeskkondades edukalt hakkama saamise nö “inimlike” aspektidega – info vastuvõtu ja loomise, oma identiteedi ja maine kujundamise ning haldamisega veebiplatvormidel, nutiseadmete ja vaimse heaolu ning paljude muude seonduvate teemadega. Lisaks püüame näha mikrotasandist (inimene) kaugemale, mõtestades organisatsioonides, institutsioonides ja ühiskondades toimuvaid muutuseid, mille taga võib olulise tegurina näha info- ja kommunikatsioonivahendite tormilist arengut.

Täpsem info ja ainele registreerumine õppeinfosüsteemis.

Kursuse eesmärgiks on anda teadmisi ja praktilisi oskusi erialase teadusinformatsiooni otsimiseks.

Kursusel käsitletakse järgmisi teemasid: Ülevaade teadusinformatsiooni allikatest. Infootsingu põhimõtted ja strateegia. Otsing e-kataloogis ESTER ja Eesti artiklite andmebaasides. Tartu Ülikoolile avatud teadusandmebaasid. Otsing erinevates otsikeskkondades. Infootsing Internetis. Infoallikate kvaliteedi hindamine. Plagiaat ja selle vältimine.

Kursuse lõpetanud

• tunnevad infootsingu põhimõtteid ja päringu koostamise tehnikaid ning rakendavad neid efektiivselt erinevates otsingukeskkondades;
• tunnevad ja oskavad kasutada olulisi teadusinfo andmebaase;
• tunnevad ja oskavad kasutada teadusinfo otsingukeskkondi internetis;
• oskavad hinnata infoallikate usaldusväärsust;
• oskavad vältida plagiaati;
• tunnevad ja oskavad kasutada viidetete haldamise ja bibliograafia koostamise vahendit Zotero.

Konverents annab osalejatele ülevaate privaatsusest, andmekaitsest, digihügieenist ja digitaalsest enesekaitsest. See on osa Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna digipädevuse arendamise programmist. Konverentsi juhatab arst-resident Gerhard Grents.

Konverents on järelvaadatav siin: https://panopto.ut.ee/Panopto/Pages/Viewer.aspx?id=56bde201-67b8-4e00-9374-acf00117fbee

AJAKAVA

13.00 avasõnad

13.05–13.45  „eTervis ja privaatsus ei pea olema vastuolus“. Triin Siil, Liina Kamm, Cybernetica AS

13.50–14.10  „Esikohal on inimene“. Priit Koovit, Tartu Ülikooli Kliinikumi andmekaitse ja infoturbe juht

14.15–14.55 „Tervislik nutikasutus“. Kätlin Konstabel, psühholoog, pere- ja paariterapeut

15.00–15.30 arutelu: Triin Siil, Liina Kamm, Priit Koovit ja Kätlin Konstabel

Digipädevuse kogemusseminaris jagasime näiteid erinevates õppekavades juba õppetöösse integreeritud digipädevuse kohta Seekord oli fookuses infokirjaoskus.

Kogemusseminari salvestus on järelvaadatav siin: https://bbb.ut.ee/playback/presentation/2.0/playback.html?meetingId=94d5347d73d0dadd919be11a4cc860fa5d3fd9e9-1614339936381.

Ettekanded:

• Tanel Mällo – Millal on infokirjaoskus?
• Katrin Lang – Tõenduspõhise infootsingu õpetamine epidemioloogia ja biostatistika kursusel.
• Ivika Rande – Research Work for Students.
• Kersti Teder – Biofarmaatsia.
• Luule Medijainen – Nutridata abil kompetentsemaks.
• Ere Uibu – Infograafiku koostamine.

Ajavahemikus 28.01-25.02 toimusid viiel neljapäeval kell 14-16 online õppekavade digipädevuse eneseanalüüsi seminarid, eesmärgiga toetada eneseanalüüsi alustamist.

Toimumise aeg: 22. jaanuaril 2021 kell 11-16
Toimumise koht: veebikonverents Worksupi keskkonnas, töötoad Zoomi keskkonnas
Salvestused on kättesaadavad allpool ajakavas toodud linkide kaudu

AJAKAVA

11.00 – 13.00 Plenaarsessioon

• Konverentsi avasõnad – meditsiiniteaduste valdkonna dekaan Margus Lember
• “Tehisintellekt (AI) ei tee haiget (ai)” – akadeemik ja TÜ bioinformaatika professor Jaak Vilo, Tartu Ülikooli Arvutiteaduste instituudi juhataja
• “Tehisintellekt ja meditsiinieetika” – praktilise filosoofia kaasprofessor Kadri Simm, Tartu Ülikooli Filosoofia ja semiootika instituut
• Arutelu “Tervishoiu töötaja aastal 2032” – osalevad Margus Lember, Jaak Vilo, Kadri Simm ja Jarek Mäestu

13.00 – 14.00 Lõunapaus

14.00 – 16.00 Meditsiiniteaduste valdkonna õppekavade digipädevuse arendamise töötoad

• 14.00 – 15.00 Digipädevuse arendamine meditsiiniteaduste õppekavades:
  – arsti- ja hambaarstiteaduse töötuba
  – proviisoriõppe töötuba
  – sporditeaduste ja füsioteraapia töötuba
  – rahvatervishoiu ja õendusteaduse töötuba
• 15.00 – 16.00 Ühine arutelu ja kokkuvõte

Videosalvestus:

Üldpädevused on tulevikuoskustena ülikooli arengukavas olulisel kohal. Nende hulka kuuluv digipädevus on – omal moel – kahtlemata praktiline igal erialal. Mitmed õppekavad on juba analüüsinud oma lõpetajatele vajalikku digipädevust, et hinnata, mil määral on tagatud selle kujunemine stuudiumi käigus.

Et aidata kõigil õppekavadel digipädevuse endale vajaliku digipädevuse kujundamist toetada, käsitlesime seda 18. jaanuaril mitmest erinevast praktilisest küljest:

• Kirjeldasime, mis on digipädevus ja kuidas seda täna ülikoolis toetatakse;
• Selgitasime näidete varal õppekavade digipädevuse eneseanalüüsi;
• Tutvustasime HARNO IT-Akadeemia arendusprojektide uut taotlusvooru;
• Arutlesime, missugustest teadmistest ja oskustest on puudus täna ja homme.

Neil eesmärkidel avati tavapärane programmijuhtide kohvihommik teistele õppekavades üldoskuste kujundamisega seotud inimestele (vastutavad õppejõud, üliõpilased jne). Kohtumine toimus online; selle II ja III osa salvestused on saadaval allpool; I osa salvestus ebaõnnestus inimlikel põhjustel (digipädevuse õppetund: kui oled korraldajana lubanud, et sündmus salvestatakse, hoolitse selle eest, et sajast osalejast keegi peale sinu enda ühiskasutatavat” “salvesta” nuppu vajutada ei saaks).

Sündmuse slaidid: bit.ly/infopaev1801

Sündmuse salvestus (alates kell 12:30): https://panopto.ut.ee/Panopto/Pages/Viewer.aspx?id=6594ec1d-29bd-4248-91af-acbc00a5ada8

AJAKAVA JA SISU

I OSA: Digipädevus TÜ õppekavades

10:30-11:00  Mis on digipädevus ja kuidas seda kujundada?

11:00-11:30  Digipädevuse eneseanalüüs: tutvustus, näited 2-3 õppekava eneseanalüüsist, arutelu.

11:30-12:00  Digipädevuse õpiobjektide tutvustamine.

II OSA: IT-Akadeemia projektid: eneseanalüüsist arendusprojektini

12:30-13:15  Seniste valdkondlike projektide tutvustused; arutelu.

13:15-14:00  Uue taotlusvooru tutvustus, Indrek Ots (HARNO), küsimused

III OSA: Kogemusvahetus

14:10-15:15 Paneeldiskussioon: Missuguseid digioskuseid ülikoolilõpetaja täna ja 10 aasta pärast kõige rohkem vajab? Kuidas digipädevusi kujundada? Osalejad: Jaak Vilo (TÜ), Mart Laanpere (TLÜ), Kristi Kivilo (MKM), Kaimar Karu.

Videosalvestus: https://panopto.ut.ee/Panopto/Pages/Viewer.aspx?id=2f40afe9-9326-4be0-9003-ac8e00c32b3b

Ettekannete slaidid:

• Anti Kalda: Digipädevus TÜ MV-s – mis tehtud, mis teoksil?
• Tanel Mällo: MV digipädevuse mudeli tutvustamine.
• Ave Minajeva: Digipädevuse kogemused patoanatoomia õpetamises arstiteaduse õppekava 3. kursusel.
• Kai Part: Digivahendite kasutamine kliinilises õppetöös.
• Daisy Volmer: Digitaalse farmatseutilise hoole õppe ja rakendamise võimalused Eestis.
• Aave Hannus: Videopäeviku kasutamise võimalusi õppija iseseisva töö dokumenteerimisel ja hindamisel.
• Gerhard Grents: Telemeditsiin meil ja mujal.
• Jarek Mäestu: Millised võiksid olla võimalused ja vajadused sensortehnoloogiate kasutamiseks meditsiiniteaduste valdkonnas?