Liigu edasi põhisisu juurde
Koostöö
Solaride'i meeskonnal on põhjust juubeldada – augusti lõpul said nad päikeseautode maailmameistrivõistlusel teise koha. Foto: erakogu

Inseneriõpe on võimalusi täis

Mariana Kukk TÜ tehnoloogiainstituudi turundus- ja kommunikatsioonijuht

Eesti tööturg vajab insenere rohkem kui kunagi varem. Kutsekoja OSKA uuringud näitavad, et 2032. aastaks on masina-, elektroonika-, ehitus- ja energiatööstuses ning paljudes teistes valdkondades vaja sadu uusi spetsialiste – see tähendab insenere, kes oskavad töötada nii laboris kui ka rahvusvahelises projektimeeskonnas.

Selleks, et väljaõpe tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas vastaks paremini tööturu vajadustele ning inseneride järelkasv oleks piisav, loodi 2023. aastal Eesti õppeasutuste, ettevõtete ja erialaliitude koostöös inseneriakadeemia.

Algatuses osalevad nii kõrg-, kutse-, üld- kui ka huviharidust andvad õppeasutused; kõrghariduse alal on lisaks Tartu Ülikoolile partneriteks Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool, Eesti Maaülikool ja Eesti Lennuakadeemia. Inseneriakadeemia tööd juhib Haridus- ja Noorteamet ning seitsme aasta jooksul, kuni aastani 2029 on Eesti riik lubanud ettevõtmist toetada ligi 40 miljoni euroga Euroopa Liidu tõukefondidest.

Haridus- ja Noorteameti inseneriakadeemia arendusjuhi Juta Asuja sõnul peaks koostöö tulemusena paranema nii kutse- kui ka kõrgkoolides antava insenerihariduse kvaliteet. „Loodame väga, et lõpetajad vastavad enam tööturu ootustele, väheneb inseneriõppe katkestamise määr, suureneb naiste osakaal inseneeria aladel ja üleüldse muutub inseneriharidus populaarsemaks,“ ütles Asuja.

Inseneriõpe Tartu moodi

Viimase kolme aasta jooksul on Tartu Ülikoolis inseneeriaga seotud aladele pööratud erilist tähelepanu. Muu hulgas hakati korraldama inseneripäevi, mis annavad koolinoortele võimaluse kätt proovida robootika, elektroonika ja 3D-modelleerimise alal.

Inseneripäeva koordinaator, tehnoloogiainstituudi kommunikatsioonispetsialist Krisliin Rohtla ütles, et selle eesmärk on pakkuda noortele vahetut kogemust inseneeriamaailmast. „Teooria kõrval saab töötubades ise katsetada ja kogeda, milliseid võimalusi see valdkond pakub. Kõigist ei pea saama inseneri, aga oluline on teadlikkus. See päev võib olla õpilasele nii innustavaks kinnituseks kui ka abiks oma õige tee leidmisel,“ ütles Rohtla.

Koostöös Eesti Inseneride Liiduga korraldatakse inseneri infopäevi üle Eesti. Nende raames käivad gümnasistidele inseneeriat tutvustamas kõik Eesti kõrgkoolid. Tehnoloogiainstituudi robootikaspetsialisti Ramon Rantsuse sõnul peavad Tartu Ülikooli esindajad õpilastele loenguid ja teevad töötube mitu korda kuus.

„Samuti on hoo sisse saanud võistlus „Delta X“, mis toob Tartusse kokku robootikahuvilised üle Eesti. Õpilased saavad võistelda robotite jalg- ja korvpallis, sel aastal lisandus ka droonivõistlus,“ lisas Rantsus, kes on ka üks võistluse korraldajatest.

Inseneriakadeemia paneb suurt rõhku tüdrukute kaasamisele. Eelmisel aastal korraldati neile eraldi inseneripäev, mis tõi kokku 80 tütarlast. Tartu Ülikooli arvutitehnika kolmanda kursuse üliõpilane Hanna-Maria Fatkin arvab, et tüdrukuid võiks insenerialadel kindlasti praegusest rohkem olla.

„Lihtsalt sellepärast, et see on äge valdkond ja kahju oleks, kui keegi ainult eelarvamuste pärast eemale hoiaks! Kui kõik on poisid, siis jääbki domineerima mingi üks vaatenurk. Tegelikult on inseneeria loominguline ja vajab erinevaid vaatenurki,“ ütles Fatkin. Tema hinnangul on Tartu Ülikoolis inseneeriaõppeks päris head võimalused.

Lisaks koolile on ta saanud kogemusi ja teadmisi ka mujalt, sest on osalenud tudengisatelliidi projektis, läbinud mitu praktikat Elektrilevis ja ühena kahest Tartu Ülikooli tudengist käinud praktikal Milrem Roboticsis, kus sai avardada silmaringi kaitsetehnoloogia alal ja õppida praktilisi mehaanikaoskusi.

„Mulle meeldib, et saan tudengina kaasa lüüa igasugustes projektides ja tudengiorganisatsioonides ning proovida kätt päris töömaailmas,“ võttis Fatkin kokku.

Erialasid, kus põimuvad tehnika, teadus ja loovus, on Tartu Ülikoolis mitu – peale arvutitehnika on sellised ka näiteks füüsika, keemia ja materjaliteadus. Õppetöö ei jää pelgalt auditooriumisse: võimalik on töötada laborites, ehitada ja katsetada, osaleda rahvusvahelistel võistlustel ja teha koostööd ettevõtetega.

Sellest õppeaastast lisab tehnoloogiainstituudis arvutitehnika ja robootika üliõpilastele võimalusi tööstusmagistrantuur. See tähendab, et üliõpilane lahendab ülikooli partnerettevõttes reaalseid arendusülesandeid, millest kujuneb ka tema magistritöö põhisisu. Juhendajateks on nii ülikooli teadlased kui ka ettevõttes töötavad praktikud.

Arvutitehnika ja robootika magistriõppekava programmijuht Heiki Kasemägi ütles, et uus programm tähendab sisulist muutust inseneriõppes. „Tööstusmagistrantuur ei ole lihtsalt uus õppevorm – see on struktuurne muutus selles, kuidas me Eestis insenere koolitame. Tänapäeva tootmine on järjest enam automatiseeritud ja robootikal põhinev ning konkurentsis püsimiseks vajame insenere, kes mõistavad süsteeme tervikuna: nii masinate toimimist kui ka neid juhtiva tarkvara arendust. Tööstusmagistrantuur annab võimaluse kasvatada just selliseid spetsialiste.“ Esimesed üliõpilased asuvad ettevõtetes magistriõpingutele kevadsemestril, keskendudes eeskätt masinatööstusele ja tootearendusele.

Solaride ja Semubot

Rühmaprojekte ja arenguvõimalusi on inenerierialade tudengitele arvukalt. Üks silmapaistvamaid näiteid on päikeseautoprojekt Solaride. 2020. aastal tehnoloogiainstituudis professor Alvo Aabloo eestvedamisel sündinud algatus on kasvanud ülikoolide koostööprogrammiks.

Tartu tudengid on olnud Solaride’i juures algusest peale – projekteerinud elektroonikasüsteeme, töötanud välja tarkvara ja ehitanud auto mehaanilisi osi. Samal ajal omandavad nad oskusi, mida loengus ei õpi: meeskonnajuhtimist, turundust, rahastuse leidmist ja rahvusvahelist koostööd.

Solaride’i edu ei piirdu garaaži või laboriga, vaid on toonud tudengitele võimaluse esindada Eestit Austraalias päikeseautode maailmameistrivõistlusel ning avanud uksi töökohtadele, kuhu tavapärase praktikaga ei pääseks.

Tartu Ülikoolist on alguse saanud ka esimene Eestis ehitatud humanoidrobot Semubot. Arvutitehnika nooremteadur Renno Raudmäe selgitas, et ühelt poolt toetatakse selle projektiga inseneriõpet – võimaldatakse tulevastel inseneridel oma teadmisi rakendada ja teha koostööd ka teiste valdkondadega –, aga teisalt lahendatakse ka ühiskondlikke probleeme.

„Semuboti uue hooaja eesmärk on arendada eakate hooldusrobotit, et parandada nende kognitiivseid võimeid ja elukvaliteeti. Probleem on aktuaalne, sest rahvastiku vananemine paneb meie tervishoiu- ja hoolekandesüsteemid proovile,“ sõnas Raudmäe.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) üliõpilaste insenerivaldkonna arendusprojektide viimatise toetusvooru kogusumma oli 960 000 eurot. Lisaks SemuBotile ja Solaride’ile said rahastuse tudengisatelliit, KuupKulgur jpt. EIS-i juhatuse liikme Sigrid Harjo sõnul on tudengiprojektide meeskondadest välja kasvanud uusi edukaid ettevõtteid ja nende projektide vilistlased on hinnatud spetsialistid.

Müüt, et Tartu Ülikoolis inseneeriat ei õpetata, on tegelikult ammu kummutatud. Ka väljaspool Tallinna on võimalik omandada head tehnilised teadmised ja neid kohe rakendama asuda. Tartu insenerid on muutmas tulevikku – võib-olla sünnib järgmine murranguline tehnoloogialahendus just tudengilinnas?

Lisa kommentaar

Alma mater Pildil Hugo Kaho Kaitseliidu moto-osakonna õppustel

Rektor võimu ja vaimu vahel

Vastuolulisel ajal, aastatel 1938–1940, pidas Tartu Ülikooli rektori ametit Hugo Kaho, kes oma rahuliku olekuga suutis tagada ülikooli järjepideva arengu ka autoritaarse riigivõimu taustal. 15. novembril on Hugo Kaho 140. sünniaastapäev. Korduvalt, aga paraku edutult dekaaniks kandideerinud Hugo Kaho tähtsus teadusadministraatorina ...
Ken Kalling
Ars longa Pildil Margus Punabi kunstikogu

Kunst teadlaste elus

Kui jälgida lähemalt kunstiturgu ja -oksjoneid, selgub üks põnev tõsiasi: kunstiteose väärtust ei määra ainuüksi selle autor ja aeg, tehniline meisterlikkus või visuaalne kõnekus, vaid ka omanik. Iseenesest ei ole selles tõdemuses midagi uut. Näiteks 17.–19. sajandil hinnati kunstiteost suuresti ...
Kadri Asmer
Kaante vahel Pildil raamat

Vabaduse labor, tuleviku juuretis

„Vabaduse labor“ on lugu sellest, kuidas 1960–70-ndate Tartus sündis midagi enneolematut: tollal 20–30-aastaste Ülo Vooglaiu, Asser Murutari, Peeter Vihalemma, Marju Lauristini ja teiste nende ümber koondunud noorte kartmatul pealehakkamisel ning rektor Feodor Klementi toel asutati ülikoolis sotsioloogialabor, mis esmakordselt ENSV-s ...
Tiia Kõnnussaar
Pegasus Pildil luulehobu pegasus

Hando Runnel ja Mari Vallisoo

Kahel korral Juhan Liivi luule­auhinna pälvinud Hando Ru­n­neli ja Mari Vallisoo elus ja hariduses leidub sarnast: kumbki neist pole õppinud filoloogiat ega mõnd muud humanitaarala. Kui Hando Runnel asus ehi­tama linna Eestile, siis Mari Valli­soo teatas 2001. aasta Juhan Liivi luule­au­hinnaga ...
Jüri Talvet
Keelenurk Pildil arvutiklaviatuur

Kümme kriipsunippi

Kirjalikes tekstides kasutatakse põhiliselt kahe pikkusega kriipsu: lühikest, mida nimetatakse sidekriipsuks, ja pikka, mille alla kuuluvad mõttekriips ja miinus. Kui sidekriips ühendab väiksemaid keele­üksusi (tähti ja sõnu), siis pikk kriips viib kokku suuremad osised (osalaused ja vahemikud). Üks sobib ühte, ...
Helika Mäekivi
Kultuurinurk Fotol Musta Kasti lavastus „Tükk maad“

„Mina ei taha sellise eluga kohaneda!“

Mida kauem ma mõtlen Musta Kasti lavastusele „Tükk maad“, seda enam tajun selle mõju ja päevakajalisust – või aegadeülesustki. Sõja ja paguluse teemasid avatakse läbi laste silmade, neile omases keeles. Seetõttu on kontrast naiivse siiruse ja rahvusliku trauma vahel eriti ...
Johanna Rannik
Ars longa Fotol Armin Tuulse

Esimene eestlasest kunstiajaloo professor segastel aegadel sündinud maalil

Kunstnik Kristjan Tederi 1942. aastal maalitud portree Armin Tuulsest meenutab aega, mil ametisse asus esimene eestlasest kunstiajaloo professor. Tartu Ülikool alustas eestikeelsena tööd 1919. aastal, kuid kunstiajaloo õppetoolil läks alustamisega veel aega. Esimeseks kunstiajaloo professoriks sai 1922. aastal rootslane Helge ...
Kadri Asmer
Alma mater Pildil Peeter Tulviste oma 70. sünnipäeval

Rahvuslik arvamusliider Peeter Tulviste

Tartu Ülikooli rektoril on küll üks amet, aga kümned rahvusliku tähtsusega vastutusalad. Kõigele lisaks peab rector magnificus olema oma käitumise ja põhimõtetega eeskujuks pealekasvavale põlvkonnale. Milline oli selles eksistentsiaalses draamas Peeter Tulviste osa? Pole liialdus öelda, et Tartu Ülikooli rektor ...
Talis Bachmann
Pegasus Fotol on Kristian Jaak Petersoni au­­sammas Tartus Toomemäel, taustal toomkirik.

Kristian Jaak Petersoni läkitus Eestile

„Kas siis selle maa keel / laulu tules ei või / taevani tõustes üles / igavikku omale otsida?“ küsis Tartu Ülikooli tudeng Kristian Jaak Peterson luuletuses „Kuu“ pika orja-aja murdumise päevil, kui eestlaste rahvustunne alles uinus, ning vastas ise kogu ...
Jüri Talvet
Accept Cookies