Liigu edasi põhisisu juurde
Ars longa
Pallase kunstitudeng Patrick Tall valis teemaks de facto tunnustatud riikide ja mikroriikide suhted patroonidega, ­lähtudes ­Tartu Ülikooli politoloogia nooremteaduri Izzet Yalin Youkseli valmivast doktoritööst. FOTO: erakogu

Kunstnik ja sotsiaalteadlane ühise lõuendi ees

Kadri Asmer kunstiajaloolane

Üks kunstiteooria igihaljaid küsimusi on läbi aegade olnud see, kas kunstiteos kannab väärtust puhtalt iseendana, oma esteetiliste omaduste kaudu, või peegeldab see alati midagi oma kaasajast. Selle küsimusega on seotud ka Pallase kunstitudengite ja ülikooli sotsiaalteadlaste ühine ettevõtmine.

Kas kunstiteost tuleks analüüsida ja hinnata üksnes värvide, vormi ja kompositsiooni kaudu või tasub otsida ka selles peituvat ühiskondlikku sõnumit? Neid kaht lähenemisviisi võib laias laastus määratleda kui formalistlikku ja sotsiaal-poliitilist.

Konflikt formalismi ja sotsiaal-poliitilise kunsti vahel tuleneb vastandlikest arusaamadest kunsti olemusest ja eesmärgist. Formalistid rõhutavad kunsti iseseisvust ja apoliitilisust ning on seisukohal, et kunst peaks keskenduma puhtalt esteetilisele kogemusele. Selle vaatenurga tuntumad esindajad on Mark Rothko ja Adolph Gottlieb, kes märkisid 1943. aastal oma kirjas ajalehele The New York Times: „Meie jaoks on kunst seiklus tundmatusse maailma“. Kunst on niisiis midagi, mis asub kõrgemal argisest ega tegele päevapoliitikaga.

Sotsiaal-poliitilise kunsti pooldajad seevastu usuvad, et kunst ei saa ega tohi olla apoliitiline. Nad väidavad, et ühiskond mõjutab inimeste kunstivaatamise ja -tajumise viise otseselt ja seega on loogiline järeldada, et ka kunst ise on võimeline kujundama teda ümbritsevaid sotsiaalseid süsteeme.

Ei saa väita, et üks lähenemisviis on õigem või parem. Pigem on küsimus vaataja maitses ja kunstniku taotlustes.

Tõsi aga on, et sotsiaal-poliitiline lähenemine loob ühiskondlikel teemadel diskussiooni algatamiseks ideaalse platvormi ning sellele näib toetuvat ka Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna ja Kõrgema Kunstikooli Pallas ühine ettevõtmine. Idee eesmärk on kutsuda asjaosalised sama teema üle mõtisklema: sotsiaalteaduste valdkonna nooremteadurid töötavad koos maalitudengitega ja detsembriks valmib doktoritööde ainetel kümme maali. 

Maalitudengid said valida teadustöö teema, mis neid kõige rohkem kõnetas, teadmata esialgu, kes konkreetse uurimistöö taga peitub.

Nii näiteks valis kunstitudeng Patrick Tall teemaks de facto tunnustatud riikide ja mikroriikide suhted oma patroonidega, lähtudes politoloogia nooremteaduri Izzet Yalin Youkseli valmivast doktoritööst „Navigating dependent statehood: international patron-client relationships of de facto and micro states“.

„Doktoritöö kokkuvõtet lugedes tekkis mitu äratundmishetke: väikestes riikides, kes soovivad endast suurt jälge maha jätta, kattuvad raskused, ohud ning väljakutsed päris mitmel moel. Mõtted ja nendega seonduvad lahendused tekkisid põhjusega ning edasi ei jäänudki muud üle, kui oma valik kinnitada,“ kommenteeris Tall.

„Kuna mõlemad pooled on motiveeritud sellisest avastamata maast, siis tekib sümbioos, mida avastades voolavad mõtted ludinal, lendab pintsel hoogsalt ning sujub ka vestlus kahe poole vahel. Ma ei jõua ära oodata hetke, mil kõik maalid ripuvad samas ruumis ja kogemused omavahel kohtuvad!“

Niisiis ei ole valmivad maalid lihtsalt teadustöö illustratsioonid, vaid kahe osapoole, kunstniku ja teadlase võrdses dialoogis sündinud teosed. Näitus avatakse detsembris Lossi 36 õppehoones.

Lisa kommentaar

Alma mater Pildil Hugo Kaho Kaitseliidu moto-osakonna õppustel

Rektor võimu ja vaimu vahel

Vastuolulisel ajal, aastatel 1938–1940, pidas Tartu Ülikooli rektori ametit Hugo Kaho, kes oma rahuliku olekuga suutis tagada ülikooli järjepideva arengu ka autoritaarse riigivõimu taustal. 15. novembril on Hugo Kaho 140. sünniaastapäev. Korduvalt, aga paraku edutult dekaaniks kandideerinud Hugo Kaho tähtsus teadusadministraatorina ...
Ken Kalling
Ars longa Pildil Margus Punabi kunstikogu

Kunst teadlaste elus

Kui jälgida lähemalt kunstiturgu ja -oksjoneid, selgub üks põnev tõsiasi: kunstiteose väärtust ei määra ainuüksi selle autor ja aeg, tehniline meisterlikkus või visuaalne kõnekus, vaid ka omanik. Iseenesest ei ole selles tõdemuses midagi uut. Näiteks 17.–19. sajandil hinnati kunstiteost suuresti ...
Kadri Asmer
Kaante vahel Pildil raamat

Vabaduse labor, tuleviku juuretis

„Vabaduse labor“ on lugu sellest, kuidas 1960–70-ndate Tartus sündis midagi enneolematut: tollal 20–30-aastaste Ülo Vooglaiu, Asser Murutari, Peeter Vihalemma, Marju Lauristini ja teiste nende ümber koondunud noorte kartmatul pealehakkamisel ning rektor Feodor Klementi toel asutati ülikoolis sotsioloogialabor, mis esmakordselt ENSV-s ...
Tiia Kõnnussaar
Pegasus Pildil luulehobu pegasus

Hando Runnel ja Mari Vallisoo

Kahel korral Juhan Liivi luule­auhinna pälvinud Hando Ru­n­neli ja Mari Vallisoo elus ja hariduses leidub sarnast: kumbki neist pole õppinud filoloogiat ega mõnd muud humanitaarala. Kui Hando Runnel asus ehi­tama linna Eestile, siis Mari Valli­soo teatas 2001. aasta Juhan Liivi luule­au­hinnaga ...
Jüri Talvet
Keelenurk Pildil arvutiklaviatuur

Kümme kriipsunippi

Kirjalikes tekstides kasutatakse põhiliselt kahe pikkusega kriipsu: lühikest, mida nimetatakse sidekriipsuks, ja pikka, mille alla kuuluvad mõttekriips ja miinus. Kui sidekriips ühendab väiksemaid keele­üksusi (tähti ja sõnu), siis pikk kriips viib kokku suuremad osised (osalaused ja vahemikud). Üks sobib ühte, ...
Helika Mäekivi
Koostöö Fotol Solaride Austraalias

Inseneriõpe on võimalusi täis

Eesti tööturg vajab insenere rohkem kui kunagi varem. Kutsekoja OSKA uuringud näitavad, et 2032. aastaks on masina-, elektroonika-, ehitus- ja energiatööstuses ning paljudes teistes valdkondades vaja sadu uusi spetsialiste – see tähendab insenere, kes oskavad töötada nii laboris kui ka ...
Mariana Kukk
Kultuurinurk Fotol Musta Kasti lavastus „Tükk maad“

„Mina ei taha sellise eluga kohaneda!“

Mida kauem ma mõtlen Musta Kasti lavastusele „Tükk maad“, seda enam tajun selle mõju ja päevakajalisust – või aegadeülesustki. Sõja ja paguluse teemasid avatakse läbi laste silmade, neile omases keeles. Seetõttu on kontrast naiivse siiruse ja rahvusliku trauma vahel eriti ...
Johanna Rannik
Ars longa Fotol Armin Tuulse

Esimene eestlasest kunstiajaloo professor segastel aegadel sündinud maalil

Kunstnik Kristjan Tederi 1942. aastal maalitud portree Armin Tuulsest meenutab aega, mil ametisse asus esimene eestlasest kunstiajaloo professor. Tartu Ülikool alustas eestikeelsena tööd 1919. aastal, kuid kunstiajaloo õppetoolil läks alustamisega veel aega. Esimeseks kunstiajaloo professoriks sai 1922. aastal rootslane Helge ...
Kadri Asmer
Alma mater Pildil Peeter Tulviste oma 70. sünnipäeval

Rahvuslik arvamusliider Peeter Tulviste

Tartu Ülikooli rektoril on küll üks amet, aga kümned rahvusliku tähtsusega vastutusalad. Kõigele lisaks peab rector magnificus olema oma käitumise ja põhimõtetega eeskujuks pealekasvavale põlvkonnale. Milline oli selles eksistentsiaalses draamas Peeter Tulviste osa? Pole liialdus öelda, et Tartu Ülikooli rektor ...
Talis Bachmann
Accept Cookies