Uuringust
Uuringu „Seksuaalne ahistamine, kiusamine ja diskrimineerimine Tartu Ülikoolis” eesmärk on saada ülevaade Tartu Ülikooli töötajate ja üliõpilaste hoiakutest, teadmistest ja kogemustest seoses seksuaalse ahistamise, töökiusu ja diskrimineerimisega ning töötada saadud tulemuste põhjal välja soovitused olukorra parandamiseks. Uuringus keskendutakse soolisele ja seksuaalsele ahistamisele, kuid võetakse arvesse ka rassi, nahavärvuse, rahvuse, puude, usutunnistuse, vanuse, laste olemasolu või nende puudumisega seotud ahistamist. Lisaks uuritakse teadlikkust abivõimaluste kohta ja ahistamisjuhtumitele reageerimist.
Uuringu eesmärgi täitmiseks 1) kogutakse küsitlusuuringuga empiirilisi andmeid (kvantitatiivne osa) ning 2) koostatakse erialakirjanduse ülevaade ning tehakse fookusgrupiintervjuud (kvalitatiivne osa).
Kvantitatiivses küsitlusuuringus on uurimisküsimused järgmised:
- Millised on ülikoolipere hoiakud seksuaalse ahistamise suhtes (vastutus, reageerimine, teatamine, juhi rolli, eri tasemel osaliste rollikonflikt intiimsuhte korral)?
- Kuivõrd on töötajad ja üliõpilased teadlikud ülikooli sisetoimingutest ja abivõimalustest seksuaalse ahistamise korral?
- Kui suur osa töötajatest ja üliõpilastest on kokku puutunud seksuaalse ahistamise eri vormidega ülikoolis, milline on seksuaalset ahistamist kogenute profiil (soo, vanuse, seksuaalse sättumuse, ametikoha ja -positsiooni, valdkonna, tööstaaži või õppeastme alusel) ja milline on ahistamise toimepanijate profiil?
- Millised tegurid soodustavad või takistavad ülikoolis ahistamisest teatamist ja abiotsimist?
- Milline on olnud ahistamise kogemise mõju töötajate ja üliõpilaste tervisele, töötamisele ja õppimisele?
- Millised on ülikooli töötajate ja üliõpilaste hinnangud kiusamise ja diskrimineerimise kogemise kohta?
Kvalitatiivuuringu eesmärk on luua teaduslikult põhjendatud alus Tartu Ülikooli soolise vägivalla ja seksuaalse ahistamise vältimise poliitika kujundamiseks ning tõkestamismehhanismide arendamiseks. Erialakirjanduse ülevaates heidetakse pilk seksuaalse ahistamise, akadeemilises keskkonnas aset leidva kiusamise ja diskrimineerimise varasemale uurimisloole, levimusele mujal maailmas, aga ka meetmetele, mida kõrghariduse vallas on tõkestamiseks ja ennetamiseks kasutatud. Erialakirjanduse analüüsi põhjal kujundatakse uuringu ülesehitus ja uuringutulemuste taustteave analüüsiaruandes. Erialakirjanduse ülevaade on jagatud kaheks: esimene osa hõlmab Eesti uuringud ja teine osa rahvusvahelist teemakohast kirjandust. Viimase kokkupanekul keskendutakse Euroopa ülikoolides viimase kümne aasta jooksul tehtud uuringutele.
Fookusgrupiintervjuud võimaldavad küsitlusuuringu tulemusi tõlgendada ja laiendada, pakkudes nüansirohkemat sissevaadet ülikoolis töötavate ja õppivate inimeste teadmistesse, hoiakutesse, ootustesse ja tajutud probleemidesse. Eesmärgist lähtudes on fookusgrupi intervjuude uurimisküsimused järgmised:
- Kuidas tajuvad ja mõtestavad töötajad ja üliõpilased soolist vägivalda ja seksuaalset ahistamist ülikoolis?
- Mis soodustab ja takistab ülikooli töötajate ja üliõpilaste hinnangul ahistamisjuhtumite teadvustamist, nendest teatamist ja nende käsitlemist ülikoolis?
- Kuidas toimivad ja mil viisil tajutakse olemasolevaid tugimehhanisme (nt võrdse kohtlemise tugiisikud, kaebuse menetlemine, tugiteenused)?
- Milliseid lünki, takistusi ja vajadusi näevad ülikooli töötajad ja üliõpilased võrdse kohtlemise poliitikas ja praktikas?
- Milliseid muutusi ja ennetustegevust peavad ülikooli töötajad ja üliõpilased võrdse kohtlemise kontekstis vajalikuks (nt koolitused, kommunikatsioon, juhtumite käsitlemise kanalid, kõrvalseisjate võimestamine)?
- Kuidas saab Euroopa ülikoolides kasutusel olevaid mudeleid rakendada Tartu Ülikooli poliitika ja tõkestamismehhanismide arendamisel?
Uuringu on kooskõlastatud Tartu Ülikooli teaduseetika komitee (protokoll 3T-18, 16.03.2026).
Küsitlusuuring tehakse aprillis-mais 2026 kõikide Tartu Ülikooli töötajate ja üliõpilaste hulgas. 1. jaanuari 2026. aasta seisuga oli Tartu Ülikoolis 4713 töötajat ja 15 573 üliõpilast. Töötajate ja üliõpilastega võetakse ühendust e-kirja teel, kus selgitatakse uuringu eesmärke, korraldust, sisu ja kutsutakse osalema. E-kirjas on universaalne link elektroonilisele küsimustikule koos võimalusega valida vastamiseks kas eesti või inglise keel. Uuringus osalemise nõustumise märgiks saab osaleja enne küsimustiku täitmist teha linnukese vastavasse kasti. Küsimustiku lõpus saab vastaja valida, kas ta on nõus oma vastuste kasutamisega uuringus (ka selleks tuleb teha linnuke sobivasse kasti). Kuna küsimustiku vastuseid ei ole võimalik konkreetse inimesega kokku viia, saadetakse kõikidele töötajatele ja üliõpilastele automaatselt kaks meeldetuletust nädalase vahega. Vastuseid oodatakse viie nädala jooksul alates esimesest uuringukutsest.
Küsimustikus on taustaküsimused uuringus osaleja soo, vanuserühma, ametikoha, valdkonna ja tööstaaži kohta; seksuaalset ahistamist puudutavate väidetega nõustumise kohta (hoiakud); seksuaalse ahistamise kogemise ja selle mõju kohta; diskrimineerimist või kiusamist potentsiaalselt soodustavate tunnuste kohta (puue või erivajadus, emakeel, sooline identiteet, seksuaalne orientatsioon) ning kiusamise ja diskrimineerimise kohta. Küsitlus toimub LimeSurvey keskkonnas, mis talletab vastuseid TÜ serverites. Küsimustiku täitmine võtab aega 10–20 minutit sõltuvalt sellest, kas vastaja on kogenud ahistamist, kiusamist või diskrimineerimist. Küsimustik on võimalik vahepeal salvestada ja hiljem saab täitmist jätkata. Vastajate IP-aadresse ei salvestata ega koguta muid näitajaid, mis võiksid vastaja arvuti tuvastada. Vastuseid ei ole võimalik vastajaga kokku viia. Lõplikule andmebaasile on juurdepääs vaid uuringu töörühmal.
Uuringu kvalitatiivse osa ülesehitusel võetakse aluseks ülikoolide ja teadusasutuste konsortsiumi UniSAFE väljatöötatud raamistik, mille abil saab hinnata soopõhise vägivalla vastast tegevust ülikoolides ja teadusasutustes seitsme kriteeriumi alusel: aluspõhimõtete analüüs (olemasolevad dokumendid, strateegiad ja juhised), vägivalla levimuse hindamine, ennetusmeetmed (teadlikkuse suurendamine ja positiivse muutuse poole nügimine), olemasolevad tugi- ja kaitsesüsteemid, seniste juhtumite käsitlemine, abiteenused ja koostööpartnerlus. Uuringus kõiki kriteeriume ei kasutada ja osa neist kohandatakse dokumendi- ja poliitikaanalüüsi ning fookusgrupiintervjuude jaoks.
Fookusgrupi intervjuud tehakse 2026. aasta septembris–oktoobris üliõpilaste, noorteadlaste, töötajate ja juhtidega. Ühes fookusgrupis on 4–8 inimest. Nii töötajate kui ka üliõpilaste puhul kasutatakse iseselekteeruva valimi põhimõtet. Huvilised saavad oma osalemissoovist anda märku kvantitatiivse küsimustiku lõpus avanevas lisaankeedis, kuhu saab jätta enda kontaktandmed ja taustatunnused, mille alusel saavad uurijad määratleda, millisesse valimisegmenti osaleja kuulub. Vajaduse korral tehakse sihtotsinguid, et leida puuduolevate valimisegmentide esindajaid intervjuudes osalema. Kõiki fookusgrupi intervjuudes osalejaid teavitatakse uuringu sisust ja töö käigust ning nad allkirjastavad oma vabatahtliku osalemise nõusoleku märgiks informeeritud nõusoleku vormi. Oma nõusolekut intervjuus osaleda saab tagasi võtta kuni helifailide transkribeerimiseni, mis toimub pärast intervjuud 14 päeva jooksul.
Teema tundlikkuse tõttu on uurijad intervjueeritavate palvel valmis tegema ka individuaalintervjuusid, mis pakuvad vastajale suuremat konfidentsiaalsust. Intervjueeritavate nõusolekul salvestatakse intervjuu helifailina, keeldumise korral teeb intervjueerija vestluse käigus märkmeid, mida täiendab pärast vestluse lõppu. Helifailid transkribeeritakse analüüsi eesmärgil ning hävitatakse kohe pärast transkribeerimist. Transkriptsioonist eemaldatakse intervjuul osaleja nimi jm tema isikut tuvastada võimaldavad tunnused, mille andmeanalüüsis kasutamises pole ta uurijaga kokku leppinud. Uuringus osaleja nimi asendatakse koodiga. Pseudonüümitud andmeid säilitatakse kümme aastat.
Kvantitatiivse ja kvalitatiivse uuringu andmete põhjal valmib 2027. aasta aprillis uurimisaruanne, kus muu hulgas antakse ülevaade sellest, millised UniSAFE’i raamistiku kriteeriumid on ülikoolis olemas ja millised puuduvad. Samuti esitatakse soovitused, mis on edaspidise sekkumise aluseks.
Andmeid kogutakse, töödeldakse ja analüüsitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu isikuandmete kaitse üldmäärusele ning Eesti isikuandmete kaitse seaduse kohaselt. Andmete töötleja on Tartu Ülikool, vastutav uurija tagab andmetöötluse korrektsuse, kindlustab andmete konfidentsiaalse ja turvalise töötlemise ning juhendab kaasuurijaid.
Kui Teil on küsimusi uuringu kohta, siis kirjutage palun e-posti aadressil ahistamiseuuring@ut.ee. Kui Teid huvitavad uuringus osalejate õigused, palume pöörduda Tartu Ülikooli teaduseetika komitee poole e-posti aadressil eetikakomitee@ut.ee. Ülikooli uuringuid puudutavate andmekaitsealaste küsimustega võib pöörduda e-posti aadressil andmekaitse@ut.ee.
