Uuringust
Uuringu “Seksuaalne ahistamine, kiusamine ja diskrimineerimine Tartu Ülikoolis 2026” eesmärk on välja selgitada Tartu Ülikooli töötajate ja üliõpilaste seksuaalse ahistamise, töökiusu ja diskrimineerimisega seotud hoiakud, teadmised ja kogemused ning töötada välja tulemustele tuginevaid soovitusi olukorra parandamiseks. Uuring keskendub soolisele ja seksuaalsele ahistamisele, kuid võtab arvesse ka rassi, nahavärvi, rahvuse, puude, usutunnistuse, vanuse, laste olemasolu või nende puudumisega seotud ahistamist. Uuring hõlmab ka teadlikkust abivõimaluste kohta ja ahistamisjuhtumitele reageerimist.
Uuringu eesmärgi täitmiseks tehakse teemakohase kirjanduse ülevaade; kogutakse empiirilisi andmeid küsitlusuuringuga ja viiakse läbi fookusgrupiintervjuud.
Küsitlusuuringu uurimisküsimused on järgmised:
- Millised on ülikooli kogukonna hoiakud seksuaalse ahistamise suhtes (osapoolte vastutus, reageerimine, teatamine, juhi rolli, eri tasemel osapoolte rollikonflikt intiimsuhte korral)?
- Kuivõrd on ülikooli töötajad ja üliõpilased teadlikud ülikooli sisemistest protseduuridest ja abivõimalustest seksuaalse ahistamise juhtumite korral?
- Kui suur osa ülikooli töötajatest ja üliõpilastest on kokku puutunud seksuaalse ahistamise eri vormidega ülikooli kontekstis, milline on seksuaalset ahistamist kogenute profiil (soo, vanuse, seksuaalse sättumuse, ametikoha, valdkonna, tööstaaži, ametipositsiooni või õppeastme lõikes) ja milline on toimepanijate profiil?
- Millised tegurid soodustavad või takistavad ülikoolis ahistamisest teatamist ja abiotsimist?
- Milline on olnud ahistamise kogemuse mõju töötajate ja üliõpilaste tervisele, töötamisele ja õppimisele?
- Millised on ülikooli töötajate ja üliõpilaste hinnangud kiusamise ja diskrimineerimise kogemisele?
Kvalitatiivuuringu eesmärk on luua teaduslikult põhjendatud alus Tartu Ülikooli soolise vägivalla ja seksuaalse ahistamise poliitika kujundamiseks ning tõkestamismehhanismide arendamiseks. Fookusgrupiintervjuud võimaldavad küsitlusuuringu tulemusi tõlgendada ja laiendada, pakkudes nüansirohkemat sissevaadet ülikoolis töötavate ja õppivate inimeste teadmistesse, hoiakutesse, ootustesse ja tajutud probleemidesse.
Eesmärgist lähtudes on kvalitatiivuuringu uurimisküsimused järgmised:
- Kuidas tajuvad ja mõtestavad Tartu Ülikooli üliõpilased ja töötajad soolist vägivalda ja seksuaalset ahistamist ülikooli kontekstis?
- Mis soodustab ja mis takistab ülikooli töötajate ja üliõpilaste hinnangul ahistamise juhtumite teadvustamist, raporteerimist ja käsitlemist ülikoolis?
- Kuidas toimivad ja kuidas tajutakse olemasolevaid tugimehhanisme (nt võrdse kohtlemise tugiisikud, kaebuse menetlemine, tugiteenused)?
- Milliseid lünki, takistusi ja vajadusi näevad ülikooli töötajad ja üliõpilased võrdse kohtlemise poliitika ja praktika tasandil?
- Milliseid muutusi ja ennetustegevusi ülikooli töötajad ja üliõpilased võrdse kohtlemise kontekstis vajalikuks peavad (nt koolitused, kommunikatsioon, institutsionaalsed kanalid, kõrvalseisjate võimestamine)?
- Kuidas saab Euroopa ülikoolides kasutusel olevaid mudeleid rakendada Tartu ülikooli poliitika ja tõkestamismehhanismide arendamisel?
Uuring on kooskõlastamisel Tartu Ülikooli teaduseetikakomitee poolt.
Uuringu eesmärkidesse panustab kirjanduse ülevaade seksuaalse ahistamise, akadeemilises keskkonnas aset leidva kiusamise ja diskrimineerimise kohta. Antakse ülevaate varasemast uurimisloost, levimusest mujal maailmas, aga ka meetmetest, mida kõrghariduse maastikul on tõkestamiseks ja ennetamiseks kasutatud. Samuti panustab kirjanduse analüüs uuringudisaini (nt meetodite valikus või definitsioonide määratlemisel), aga ka uuringutulemuste kontekstualiseerimisel hilisemas analüüsiraportis. Kirjanduse ülevaade on jagatud kaheks: Eesti uuringud ning rahvusvahelise teemakohase kirjanduse ülevaade. Rahvusvahelise kirjanduse valikul keskendutakse Euroopa ülikoolidele ning nendes tehtud viimase 10 aasta uuringutele.
Küsitlusuuring viiakse läbi aprillis-mais 2026 kõikide Tartu Ülikooli töötajate ja üliõpilaste hulgas. 01.01.2026 seisuga oli Tartu Ülikoolis 4 713 töötajat ja 15 573 üliõpilast. Töötajate ja üliõpilastega võetakse kontakti e-kirja teel. Kirjas selgitatakse uuringu eesmärke, korraldust, sisu ja kutsutakse uuringus osalema. E-kirjas on universaalne link elektroonilisele küsimustikule võimalusega valida vastamiseks kas eesti- või inglisekeelne küsimustik. Uuringus osalemise soovi korral saab osaleja enne küsimustiku täitmist anda oma nõusoleku uuringus osalemiseks (linnutades). Küsimustiku lõpus saab vastaja valida, kas ta on nõus oma vastuste kasutamisega uuringus (linnutades). Kuna küsimustiku vastuseid ei ole võimalik konkreetse inimesega kokku viia (vastused on anonüümsed), siis saadetakse kõikidele töötajatele ja üliõpilastele automaatselt kaks meeldetuletust nädalase vahega. Laekuvaid vastuseid oodatakse viie nädala jooksul alates esimesest uuringukutsest.
Valikvastustega küsimustik koostati uurimisrühma poolt, tuginedes uuringu esimeses etapis koostatud kirjanduse ülevaatele. Küsimustikus on taustaküsimused uuringus osaleja soo, vanuserühma, ametikoha, valdkonna ja tööstaaži kohta; küsimused seksuaalset ahistamist puudutavate väidetega nõustumise kohta (hoiakud); küsimused seksuaalse ahistamise kogemise ja selle mõju kohta; diskrimineerimist või kiusamise potentsiaalselt soodustavate tunnuste kohta (puue või erivajadus, emakeel, sooline identiteet, seksuaalne orientatsioon) ning küsimused kiusamise ja diskrimineerimise kohta. Küsitlus viiakse läbi LimeSurvey küsitluskeskkonnas, mis hoiustab küsitlusele vastanute andmeid TÜ serverites. Küsimustiku täitmine võtab aega umbes 10–20 minutit sõltuvalt sellest, kas vastaja on kogenud ahistamist, kiusamist või diskrimineerimist. Vastajal on võimalus küsimustik salvestada ja hiljem täitmist jätkata. Vastajate IP-aadresse ei salvestata ega koguta muid näitajaid, mis võiksid identifitseerida vastaja arvutit. Vastused (laekunud küsimustikud) on anonüümsed ja neid ei ole võimalik isikuga kokku viia . Lõplikule andmebaasile on ligipääs vaid uuringu läbiviijatel.
Kvalitatiivuuringu ülesehitusel võetakse aluseks UniSAFE 7P analüütiline raamistik allikas, mille originaalversioon sisaldab seitset komponenti: poliitikate analüüs (olemasolevad dokumendid, strateegiad ja juhised), levimuse hindamine, ennetusmeetmed (teadlikkuse tõstmise ja positiivse muutuse nügimise meetmed), olemasolevate tugi- ja kaitsesüsteemid, seniste juhtumite käsitlemine, abiteenuste ja koostööpartnerite analüüs. Käesolevas uuringus kohandatakse 7P raamistikku selliselt, et viiakse läbi 1) dokumendi- ja poliitikaanalüüs ja 2) fookusgrupi intervjuud.
Fookusgrupi intervjuud viiakse läbi septembris–oktoobris 2026 üliõpilaste, noorteadlaste, töötajate ja juhtidega. Osalejate arv ühes fookusgrupis 4–8 inimest. Valim kujuneb nii töötajate kui ka üliõpilaste puhul iseselekteeruva valimi põhimõttel. Huvilised saavad oma valmisolekust intervjuus osaleda anda märku kvantitatiivse küsimustiku lõpus avanevas täiendavas ankeedis, milles saab jätta enda kontakti ja mõned taustatunnused, mille alusel saavad uurijad määratleda, millisesse valimisegmenti uuringus osaleja kuulub. Vajadusel toimub lisaks sihipärane värbamine, et leida puuduolevate valimisegmentide esindajaid intervjuudes osalema. Kõiki fookusgrupi intervjuudes osalejaid teavitatakse uuringu sisu ja läbiviimise kohta ja oma vabatahtliku uuringus osalemise nõusoleku märgiks allkirjastavad intervjuudes osalejad informeeritud nõusoleku vormi. Oma nõusolekut intervjuudes osaleda saab igal ajal tagasi võtta. Teema tundlikkuse tõttu on uurijad intervjueeritavate palvel valmis läbi viima ka individuaalintervjuusid, mis võimaldavad vastajale suuremat konfidentsiaalsust. Intervjueeritavate nõusolekul salvestatakse intervjuu helifailina, keeldumise korral teeb intervjueerija vestluse käigus märkmeid, mida täiendab pärast vestluse lõppu. Helifailid on konfidentsiaalsed ja jäävad transkribeerimiseni uuringumeeskonna haldusesse. Helifailid transkribeeritakse analüüsi eesmärgil ning hävitatakse pärast transkribeerimist üks kuu pärast uuringu lõppu. Transkribeerimise käigus eemaldatakse transkriptsioonist intervjuul osaleja nimi jm tema isikut tuvastada võimaldavad tunnused, mille andmeanalüüsis kasutamises uurija ja uuritav pole kokku leppinud. Uuringus osaleja nimi asendatakse koodiga.
Kvantitatiive ja kvalitatiivse uuringu andmete põhjal valmib uurimisaruanne aprillis 2027, sh tehakse ülevaade, millised UniSAFE 7P mudeli valdkonnad on ülikoolis olemas ja millised puuduvad ning antakse soovitused, mis on edaspidi aluseks sekkumiste rakendamiseks.
Andmete kogumine, töötlemine ja analüüs toimub vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele ja isikuandmete kaitse seadusele. Andmete töötleja on Tartu Ülikool, vastutav uurija tagab andmetöötluse korrektsuse ja kindlustab andmete konfidentsiaalse ja turvalise töötlemise ning juhendab kaasuurijaid.
Kui Teil on küsimusi uuringu läbiviimise kohta, siis palun pöörduge Kai Pardi poole kai.part@ut.ee. Kui Teil on küsimusi seoses uuringus osalejate õigustega, siis palume pöörduda Tartu Ülikooli teaduseetika komitee poole e-posti aadressil eetikakomitee@ut.ee või telefonil 7376215. Andmekaitseliste küsimuste korral palume pöörduda Tartu Ülikooli andmekaitse peaspetsialisti Terje Mäesalu poole terje.maesalu@ut.ee või telefonil 5542466.
