Võimlemine töökohal

Sissejuhatus

Tänapäeva istuv eluviis paneb inimese varem või hiljem kahe valiku ette: kas hakata “liikumis- või taastusravi sõltlaseks”. Siiani on levinud inimeste seas arvamus, et arvutitöö ohustab eelkõige silmade tervist. Paremad kuvarid ja ergonoomilisemad töökohad on langetanud oluliselt antud riski ning üha vähem inimesi kaebab tööpäeva lõpul silmade väsimuse või punetuse üle. Uuringud näitavad, et arvutitööga suureneb risk haigestuda tugi-liikumiselundkonna (TULE) haigustesse. Spetsialistide arvates toimub mõningane vähenemine haigestumuses antud valdkonnas, kuid puudulik statistika ei luba teha kindlaid järeldusi. Tööga seotud TULE haigused on maailma eri riikide statistikas jätkuvalt 2.-3. kohal. Üha enam uuringud aga kinnitavad seda, et mida ergonoomiateadlikum on töötaja, seda vähem on vaevusi.

Tugi- ja liikumiselundkonna haiguste all mõistetakse lihaste, närvide, kõõluste, liigeste, kõhrede ja lülisambaga seotud haigusi ja vaevusi. Tegemist pole viirushaigustega, mis kiirelt tulevad ja lähevad ning raviks piisab mõne tee joomisest või rohu krõbistamisest.

Tugi- ja liikumiselundkonna haiguste ravi on pikaajaline (kuu kuni mitu aastat) ja kulukas tänu vajadusele erinevate taastusravi protseduuride järele ning nõuab täielikuks paranemiseks ka suurt tööd iseendaga. Halvimal juhul võib olla lõpptulemuseks invaliidistumine.

Haigused on tagajärg. Põhiprobleem, miks arvutitööst vaevused tekivad, taandub paarile lihtsale faktile:

  • inimene lubab istudes lohakust oma kehahoius;
  • töövahendid paiknevad ebakäepäraselt;
  • tööliigutused on kiired, töö on monotoonne, väheste pausidega.

Tulenevalt sellest, et meie liigesed on halva kehaasendi või töökoha ebaergonoomilisuse tõttu ebaloomuliku nurga all ning liigutust nendest ei toimu, püüavad lihased meeleheitlikult säilitada kehaasendeid. Teatud lihased töötavad staatilises režiimis, millele on iseloomulikud järgmised faktid:

  • lihaskokkutõmbele ei järgne täielikku lõdvestust;
  • lihaspinge selle tulemusel pidevalt suureneb;
  • lihaskoe varustatus hapnikurikka verega halveneb;
  • häirunud funktsiooniga piirkonda kuhjuvad põletikku tekitavad laguproduktid;
  • vere vajadus lihases on suurem kui juurdevool.

joonis1c.jpg

Allikas: FIOH

Tumesinine – tähistab hapnikurikast verd, mis suundub lihasesse
Helesinine – venosset, laguproduktidega verd, mis lahkub lihasest

Selgituseks

Dünaamilisest lihastööst räägime tavalise kõndimise ja sportimise korral.

Staatiline lihastöö on seotud asendi säilitamisega gravitatsiooni väljas. Mida ebaloomulikum ja kehakeskteljest eemal kujunev asend, seda suurem on staatilise lihastöö komponent.

Neutraalse e. füsioloogilise e. hea kehahoiu korral on staatiline komponent väike, mistõttu lihaspingeid ei teki või tekib vähesel määral ja toimub kiire taastumine.

Staatilise lihastöö tulemusel:

  • lihas väsib kiiresti;
  • lihased on katsumisel pinges ning valulikud;
  • valu esineb nii töötades kui puhkeasendis;
  • langeb lihastundlikkus;
  • võivad kaasneda sidekoe ja närvitalitluse häired;
  • lihaste taastumine on aeglane Juhul kui arvutiga töötamisel tehakse vähe pause, on tõenäoline, et ülekoormatud kehapiirkonnas käivitub järgnev protsesside ahel: suur staatiline pinge lihastes => lihasvalu => turse ümbritsevates kudedes => põletiku kandumine liigestesse => piiratud liikuvus => töövõimetus