Ergonoomiline arvutitöökoht

Arvutitöökoha ergonoomilisuse osas olukord Eestis iga aastaga paraneb tänu tehnilistele uuendustele kui ka teadlikkuse kasvule. Samuti annavad rahvaspordi üritused kinnitust sellele, et liikuv eluviis muutub järjest populaarsemaks.

Vaatame veelkord üle kuidas võiks välja näha ergonoomiline töökoht ja kuidas võiks inimene sellesse asetuda, et risk tugi-liikumiselundkonna vaevuste tekkeks oleks minimaalne.

Ergonoomilise arvutitöökoha kujundamisel pole vaja kramplikult kinni pidada kõrgustest ja kaugustest. Lähtuda tuleb enda pikkusest, paksusest ning normaalsest kehahoiust. Antud lähtekoha alusel on lihtne tagada:

• lihaste minimaalne haaratus töösse;
• lihaste normaalne pikkus;
• luude biomehaaniliselt normaalne paiknemine üksteise suhtes, normaalne liigesnurk;
• normaalne surve lülisamba vahelistele ketastele ja ka teistele liigestele Kõik need punktid vähendavad lihaspingete, valu ja tõsisemate haiguste tekke võimalust.

Sammud säästva tööasendi leidmiseks

1. samm – tooli kõrguse valik

Tingimused:

• jalalabad toetuvad kindlalt põrandale, jalgadel on vaba ruumi;
• põlve- ja hüppeliiges on 90^o nurga all;
• puusaliiges kas 90^o või 110^o nurga all;
• tool peab mahtuma antud tingimustel töölaua alla.

Tagab:

• alajäsemete hea verevarustuse ja lihastasakaalu;
• liigeste minimaalse koormuse.

2. samm – laua kõrguse reguleerimine

Juhul kui tool ei mahu laua alla, tuleb võimaluse korral tõsta töölauda. Antud probleemi ette satuvad inimesed, kes on keskmisest pikemad või täidlasemad. Need aga, kes keskmisest lühemad vajavad madalamat lauda või jalatuge.

Tagab ülakeha loomuliku asendi: füsioloogilised lülisamba kõverused on säilinud, lihaskond tasakaalus, verevarustus hea.

3. samm – tooli seljatoe või istme kalde valik

Kalded vahemikus 90 – 110^o.

Tagab:

• lülisamba füsioloogilised kõverused;
• pingete tekkimine alaselga, rinnaku piirkonda ja õlavöötmesse on minimaalne;
• pea verevarustus on hea.

4. samm – küünarvarred lauale

Kontrolli, et sinu õlad poleks ülestõstetud, kael ei küünitaks ette ja käed ulatuks vabalt klaviatuurile. Uuringud näitavad, et toetatud küünarvarte korral tekib vähem pingeid õlavöötmesse ja randmepiirkonda. Samuti väheneb risk alaselja vaevuste tekkeks.

5. samm – alusta mõnuledes tööd

Kõige eelnevaga on tagatud, et pea ja keha verevarustus on hea ning üle jääb vaid pingutada aju, et välja mõelda uusi ja häid mõtteid ning saavutada soovitut.

Kuvarimadaldusega lauad

Kuvarimadaldusega laudu hakati tootma peale seda kui ergonoomikaalased uuringud tegid kindlaks, et silma puhkepunkt asub 20-30^o vahel allpool otsevaate horisontaalist. Enne seda soovitasid ergonoomid asetada kuvari laua tasapinnale või veelgi varasemate soovituste kohaselt silmade kõrgusele.

Kuvarimadaldusega laua eelised on:

• silmalaud liiguvad sagedamini;
• silma niisutatakse pidevalt;
• silmad ei väsi nii kiiresti;
• tooli ja laua õige paiknemise korral ei kaldu keha neutraalsest positsioonist kõrvale.

Kõrgel ja otse ees asetseva kuvari korral on kaela asend küll veidi parem, kuid silmad muutuvad liiga kuivaks. Liigne töö silmadega ja pingutatud vaatamine suurendab silmalihaste tööd ja põhjustab asendimuutusi lülisambas (etteulatuv kael – „longus“ õlad – alaselja nõgususe vähenemine – käte tööasend muutub), mis viivad omakorda lihaspingete tekkele. Sülearvutiga töötamisel kehtivad samad soovitused. Küll peaks silmadele veidi rohkem puhkust andma.

Erinevad istumisviisid

Erinevaid ergonoomikaalaseid artikleid lugedes jääb mulje, et arvuti taga tuleb istuda kogu aeg nii, et selg toetaks vastu püstiselt asetsevat seljatuge.

Kindlasti on paljud arvutiga töötanud püüdnud antud asendit hoida ja tundnud juba tunnikese jooksul, et kohe mitte ei jaksa rohkem niimoodi olla. Kummutame siinkoha müüdi, et ergonoomiline istumisasend tähendab ainult istumist püstisele seljatoele toetatud seljaga.

Seljale on mõnus kui istud ka nii:

     

Asend on saavutatud seljatoe reguleerimisega. Eeldab, et tool oleks tõmmatud laua alla ja küünarvarred toetuksid lauale.

Seda asendit nimetatakse eesmiseks istumiseks. Hea on see, et tooli äärel istudes võtab lülisammas automaatselt füsioloogilise asendi. Puuduseks: jalgade verevarustus häiritud, liigne koormus alajäsemete liigestele.

    

Antud asend sarnaneb eelmisega. Sellise istumisviisi kasutamine eeldab aga veidi funktsionaalsemat tooli, täpsemalt – peab saama reguleerida ka istme kallet. Puudused aga jäävad hoolimata sellest samaks.

Kuidas on need asendid põhjendatud?

Ei midagi keerulist. Veelkord: mida enam võimaldab istumisasend säilitada lülisamba füsioloogilisi kõverusi, seda väiksem on koormus lülide vahelistele ketastele ja seda (tasakaalustatumalt) normaalsemalt saavad töötada lihased. Keha verevarustus on hea ja me ei tunne väsimust ega anna võimalust põletikukollete tekkeks kehas.

Surve vähenemine lülidevahelistele ketastele

Viimased tekivad peamiselt seetõttu, et hapnikurikka vere (arteriaalse vere) ligipääs ja organismi laguproduktidega vere (venoosse vere) äravool piirkonnas on takistatud. Et lihaspingeid vähem tekiks ja lülisambale kaitsevalli moodustavad sügaval asetsevad väikesed lihased saaksid normaalselt töötada, tuleks püüda järgida et:

• istumisel säiliksid lülisamba füsioloogilised kõverused;
• muudetaks sageli tööasendeid.

Põhimõtteliselt oleks küllalt ergonoomiline istuda ka pidevalt lohakalt, kui täidetaks eelpool toodud teist tingimust ja asendivahetus toimuks iga 10-15 minuti tagant. Õnneks reguleeritava kõrgusega lauad ja süle- ning pihuarvutid võimaldavad nüüd tööd teha mitte ainult istudes vaid ka seistes, lamades ning liikudes, mistõttu on lootust, et staatilisest lihaspingest tingitud vaevuste hulk hakkab langema.