Tule kuulama!
Teisipäeval, 22. septembril 2026 räägib Annika Viht Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi loengusarjas TÜling vennastekoguduse käsikirjade keelest.
Loeng toimub Tartus, Jakobi 2-438, kell 16.00–17.15. Täpsem info ürituse korraldaja lehel.
- Miks saksa vennad üksteisele eesti keeles kirjutasid
1800. aasta veebruaris on Kambja koguduse õpetaja Heinrich Andreas Erxleben saatnud Johann Christian Quandt nooremale eestikeelse kirja, milles annab teada oma poja sünnist ning ütleb, et soovib maakeelset ristimist. Kiri algab hernhuutlastele kohase südamliku tervitusega: "♡mest armastetu Welli". - Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsil peeti viis ettekannet vennastekogudusest
Neid ettekandeid ühendas üks oluline küsimus: mis juhtub siis, kui rahvas õpib ise oma lugu kirja panema. Kuulajadki mõtlesid kaasa. Näiteks ajaloolane Aivar Põldvee pakkus välja intrigeeriva hüpoteesi: kirjutamine arendab peenmotoorikat ...
- Kellele teine, kellele esimene kohtumine Herrnhuti ja sealse arhiiviga
Terve tee harjutas kogu seltskond vanas saksa kirjutuskirjas ehk kurrentkirjas kirjutamist, et selle lugemisosavust ja kiirust tõsta. Kirjutades treenimise nõu andis Külli, ja Annika oli see, kes vastavad õppematerjalid väljaprindituna ka reisi peale kaasa võttis. - Kuidas vennastekoguduse pärand mind kätte sai
Vahepeal – kui palju aega oli mööda läinud? – oli Ene jõudnud Ilja kastid läbi sorteerida ja ritta laduda ning käis mulle omal leebel kombel meelde tuletamas, et ma neid näha tahtsin. Ta jõudis ikka mitu korda seda teha. Kuni ta 2024 augustis teada andis, et välja on ilmunud veel huvilisi ja ta hea meelega võtaks meid arhiivis koos vastu.
- Ettekanne vennaste tekstide esmasest keelelisest profileerimisest
Sügise algul oli mul võimalus rääkida sarjas TÜling ja ajaloolise sotsiolingvistika ühingu konverentsil Salzburgis oma esialgsetest tulemustest vennastekoguduse käsikirjade keele analüüsimisel. Kui käsikirjadesse sisse vaadata, avaneb äärmiselt kirju pilt: sama sõna võidakse kirja panna väga erinevatel viisidel, rääkimata varieerumisest muudel keeletasanditel. - Saksakeelsed käsikirjad pakuvad üllatusi
Osas tekstides on lahku kirjutatud sõnaosi, nt ootuspärase "unentbehrlich notwendig" asemel hoopis "un ent behrlich noth wendig" ('vältimatult vajalik'), nagu on näha juuresolevalt pildilt.
- Masinõppelise käekirjatuvastuse esimestest katsetustest
Vennastekoguduse käsikirjad on väike ja spetsiifiline andmestik. Ehkki masinõppelise stilomeetriaga on tegeldud vähemalt kümme aastat, ei leidu valmis treenitud mudelit, mis just eesti vana kirjakeele käsikirjadele sobiks. Valmis treenitud mudelid on tehtud tänapäevaste andmete põhjal. - Vennastekoguduse käsikirjade konserveerimistöödest
Käsikirjades on sageli kasutatud raudgallustinti. Tegemist on ajalooliselt väga levinud ja püsiva kirjutustindiga, mis võib aga oma koostise tõttu aja jooksul paberit kahjustada.
