Uurimisrühm
Liina Lindström
Tartu Ülikool, tänapäeva eesti keele professor
Liina Lindström on tänapäeva eesti keele professor ja projekti juht. Ta on tegelenud eesti keele süntaksiga ja selle varieerumisega väga erinevatest aspektidest: varieerumine murretes, suulises keeles, erinevates registrites. Lisaks sellele huvitab teda, kuidas keelekontaktid on mõjutanud eesti keele grammatikat.
Maarja-Liisa Pilvik
Tartu Ülikool, eesti keele teadur
Maarja-Liisa uurib tegeliku keelekasutuse varieerumist ja muutumist nii kirjakeeles, suulises keeles kui ka murretes ning nii sõnavormide kui ka keeleliste konstruktsioonide tasandil. Oma töös kasutab ta põhiliselt suuri tekstikorpusi ja kvantitatiivseid analüüsimeetodeid.
VarEse projektis tegeleb ta hetkel ühildumise ja grammatilise liiasuse teemadega ning varieerumise ja kõne produtseerimisraskuste vaheliste seoste analüüsimisega.
Helen Plado
Tartu Ülikool, eesti keele lektor
Helen on eesti ning võru ja seto keele uurija, keda huvitab eelkõige grammatika varieerumine ja muutumine. Ta on uurinud eesti ja ka lõunaeesti keele puhul nii kirjakeelt kui ka murdeid. Lisaks huvitab teda, kas ja kuidas on keelekorraldus keele grammatikat ja kasutust mõjutanud. Viimasel ajal on Helen tegelenud ka võru ja seto keele sotsiolingvistilise olukorraga.
Mari Aigro
Tartu Ülikool, morfosüntaksi teadur
Mari tegeleb morfosüntaksiga, keskendudes eelkõige nimisõnamorfoloogiale. Ta rakendab selle uurimiseks nii kvantitatiivseid korpusmeetodeid kui ka katselisi meetodeid. VarEse projektis huvitab Mari kõige rohkem see, kui laialt varieerub eesti keeles muutemorfoloogia ja mida see ütleb meile kognitiivse morfoloogilise süsteemi kohta.
Triin Todesk
Tartu Ülikool, lõunaeesti keelte teadur
Triin on tegelenud lõunaeesti keelte muutemorfoloogia, sõnavara ning keelealasisese varieerumisega ning on hästi tuttav lõunaeesti keele kogumise, kogutu säilitamise ning töötlemisega. VarEse projektis tegeleb Triin eesti keele noomenimorfoloogia varieerumisega, aga uurib ka varieeruvaid nähtusi eesti murretes ja lõunaeesti keeles.
Lydia Risberg
Tartu Ülikool, eesti keele teadur
Eesti Keele Instituut, teadur-keelekorraldaja
Lydia uurimisteemad on kasutuspõhine keeleteadus, keelekorralduse uurimine, leksikograafia, suurte keelemudelite ja korpustööriistade rakendamine leksikograafias, registrimärgendid
VarEse projektis uurib ta esialgu lt-määrsõnade kasutust ja nende kohta antud keelekorralduslike suunamiste asja- ning ajakohasust.
Rodolfo Basile
Tartu Ülikool, keeleteaduse teadur
Info info info info info info info info Info info info info info info info info Info info info info info info info info Info info info info info info info info Info info info info info info info info Info info info info info info info info Info info info info info info info info Info info info info info info info info Info info info info info info info info Info info info info info info info info Info info info info info info info info info info
Carl Eric Simmul
Tartu Ülikool, eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur
Carl Eric on doktorant ja nooremteadur, kes uurib eesti konverbitarindit. Täpsemalt des-tarindit (jõudsin kiirustades koju), maks-tarindit (kiirustasin, jõudmaks koju) ja nendega sarnaseid mata-tarindeid (jõudsin kiirustamata koju). Carl Eric on neid uurinud süntaktilisest (millest koosneb), semantilisest (mida väljendab) ja infostruktuurilisest (kuidas kontekstiga seostub) küljest. Sedamööda, kuidas on välja tulnud, et teised keelendid on samamoodi mitmekülgsed, on uudishimu kandunud ka teistele keelenditele.
Annika Kängsepp
Tartu Ülikool, keeleteaduse nooremteadur
Annika on keeleteaduse doktorant ja nooremteadur, kes uurib gi-/ki-liiteliste indefiniitpronoomenite käändevormide varieerumist. Teda huvitab peamiselt eesti keele morfoloogia varieerumine ning kas ja mil määral on normingud kooskõlas tegeliku keelekasutusega. Samuti huvitab Annikat lõunaeesti keel. VarEse projektis tegeleb ta nii oma uurimisteema kui ka eesti keele noomenimorfoloogia varieerumise uurimisega.
Kristel Algvere
Tartu Ülikool, keeleteaduse nooremteadur
Kristel on keeleteaduse doktorant ja nooremteadur, kelle uurimisteemaks on keelelised hoiakud ja ideoloogiad, meelisteemaks keeleline ebakindlus. Peamiselt rakendab ta oma töös kvalitatiivseid meetodeid. VarEse projektis tegeleb ta keele varieerumisega seotud hoiakute uurimisega.
Triin Aasa
Tartu Ülikool, keeleteaduse nooremteadur
Triin on keeleteaduse doktorant ja nooremteadur, kes uurib intensiivistajate (nt väga ilus, üsna tore) kasutust ja keskvõrdes omadussõnadega esinevat liiasust (nt rohkem ilusam, vähem toredam).
Len Toots
Tartu Ülikool, keeleteaduse magistrant
Info info info info info info info info Info info info info info info info info Info info info info info info info info Info info info info info info info info Info info info info info info info info Info info info info info info info info Info info info info info info info info Info info info info info info info info Info info info info info info info info Info info info info info info info info Info info info info info info info info info info
Georg Timoštšenko
Tartu Ülikool, keeleteaduse magistrant
Georg uurib projektis keeldkõne mitmuse 1. isiku vormide varieerumist. Bakalaureuse töös on ta uurinud adverbide ja käändevormide vahepeal asuvaid määrsõnu ning nende tuletust. Varem on ta osalenud ka seto korpuse loomise ja Uralic Areal Typology Online`i (UraTyp) andmebaasi loomise projektis.
Maria Merilo
Tartu Ülikool, eesti keele võõrkeelena õpetaja eriala magistrant
Maria omandas oma bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis, eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekaval eesti keele erialal. Bakalaureusetöös uuris ta grammatilise subjekti olemasolu ja paiknemist suulises eesti keeles. Bakalaureuseõppe ajal lõi ta kaasa ka UraTyp projektis, kus uuris erinevate uurali keelte nähtuseid. VarEse projektis on ta olnud peamiselt märgendaja rollis, tegeledes üldisikuliste vormidega.
Sofia Kriuchkova
Tartu Ülikool, arvutilingvistika magistrant
Oma bakalaureusetöös uuris Sofia erinevusi meeste ja naiste kõnes ning sellega tegeleb ta ka oma magistritöös. Projektis uurib ta keeldkõne mitmuse 1. isiku vormide varieerumist. Sofia on osalenud ka projektis “Uurali keelte etümoloogilise viiteandmebaasi täiendamine Eesti allikatest”, kus kogus kõigi uurali keelte etümoloogilisi viiteid.
