Töötuba: Juutuuberite keel – kas Estonglish

Märtsi lõpus olid Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis külas emakeeleolümpiaadi lõppvooru jõudnud õpilased. Muu hulgas oli neil võimalus osaleda töötoas, mis keskendus sisuloojate eesti-inglise koodivahetusele. Töötoa viisid läbi TeKE jutuuberite uurimisruhma liikmed Helen Eriksoo, Aive Mandel ja Marion Mägi ning seal osales neli 10.-12. klassi olümpiaadilist Eesti eri paigust: Tartust, Tallinnast ja Pärnust.

Saime teada, et meie olümpiaadilised eestikeelseid juutuubereid eriti ei jälgi, aga kui, siis kunagi sai vaadatud Maria Rannavälja. Ka meie analüüsisime töötoas videomaterjali ning litereeringu põhjal juhtumisi just selle sisulooja keelekasutust, aga uurisime ka üldisemalt, kui palju ja mille jaoks kasutavad sisuloojad inglise keelt ning mil määral peegeldab nende keelekasutus noorte keelt laiemalt.

Mõtlesime näiteks, kuidas teisiti öelda “cringe prillid”, “ma lege ehmatasin” või “proovi ajal oli väga toxic vibes“. Arutasime, millistele ingliskeelsetele sõnadele ja väljenditele on lihtsam, millistele raskem eestikeelseid vasteid leida ning miks kasutakse mõnikord võõrapärasena isegi neid sõnu-väljendeid, millele justkui eestikeelne vaste olemas. 

Mida õpilased töötoast enda sõnul teada said? Ennekõike oli neile uudiseks, et keeleteadlased ülikoolis üldse tegelevad niisuguste teemadega. Meeldejääv mõte oli seegi, et juutuuberid (ja noored üldse) kasutavad inglisemõjulist keelt sageli ka naljaga pooleks ning muigamisi ning oma keelekasutusest ollakse tegelikult hästi teadlikud. Õpilastega kohtumine on noortekeele uurija jaoks hea koht, kust vahetult uurida sõnade tähendusnüansside ja kasutuse kohta noorte omavahelises suhtluses, ent ka õpilased ise saavad neist aruteludest alati midagi uut teada, näiteks ei olnud mitte koigile töötoas osalejatele kohe selge, mida võiks tähendada verb fleksima (“ta fleksib oma telekaga“).