Refleksioon ja kriitiline refleksioon

Definitsioon:

Reflekteerivad õpetajad püüavad kohandada oma õpetamisstrateegiaid ja lähenemisviise konkreetsetele kontekstidele. Nad loovad ka uusi strateegiaid ning püüavad pakkuda probleemidele konkreetseid ja personaalseid lahendusi. Reflekteeriv õpetamine on abiks tundlike teemade käsitlemisele klassiruumis ja parandab õpetajate suutlikkust tegeleda paremini mitmekesisusest tulenevate probleemidega.

Refleksioon ei pea olema sealjuures alati kriitiline ning klassiruumi protsessi pisiasjade üle arutlemine, millel puuduvad tegelikult kriitilised aspektid (Brookfield 1995). Samas peab refleksioon olema kriitiline, kui see teenib järgmisi eesmärke: 1) seada kahtluse alla olemasolevad võimuhierarhiad, mis küll toetavad, aga samas ka moonutavad haridusprotsessi ja grupisisest suhtlust; 2) seada kahtluse alla õpetaja enda eeldused ja õpetamistavad, mis küll taotlevad õpetaja elu lihtsamaks muutmist, kuid tegelikult toetavad hoopis olemasolevaid hierarhiaid. (Brookfield 1995). Erinevusi illustreerivad järgmised näited:

• refleksioon: tõhustada õpilaste tööde esitamise tähtaegasid;

• kriitiline refleksioon: hindamiskriteeriumite ja esitamistähtaegade aluseks olevate dokumentide ja allikate uurimine ja hindav analüüs (Brookfield 1995).

Kriitiliselt reflekteeriv õpetaja taotleb peamiselt seda, et „suurendada oma õpetuses teadlikkust ja arvestada võimalikult paljude erinevate vaatenurkadega“ (Miller 2010). Eelkõige tegelevad õpetajad kriitilise refleksiooniga, kui nad avastavad, analüüsivad ja hindavad ümber eeldusi, mida nad õpetamise ja õppimise kohta teevad.

Reflekteeriv õpetamine aitab kaasa

Kriitiliselt reflekteeriv õpetamine aitab kaasa

demokraatlike ja kaasavate klassisuhete ja suhtluse loomisele

teadvustamisele, millised mõjud ja tagajärjed on klassiruumi jõudünaamikal õpilastele ja nende õppimisele (Larrivee 2000, 295)

mitmekesises klassiruumis õpilaste emotsionaalsete ja intellektuaalsete vajaduste teadvustamisele

eneserefleksiooni ja isiklike väärtuste ja tõekspidamiste teadlikule uurimisele, mis on õpetamisviiside aluseks (Larrivee 2000, 295)

autentsete õpikogukondade loomisele

professionaalsete tavade täiustamisele eelkõige regulaarse tagasiside kaudu (Shandomo 2010)

õpilaste muutmisele aktiivseteks küsijateks

teadlikumale tegutsemisele õpilaste õpikogemuste suunamisel (Shandomo 2010)

Viidatud tööd:

Larrivee, B. (2000). “Transforming Teaching Practice: Becoming the critically reflective teacher” Reflective Practice, 1:3, 293-307. 

Brookfield, S.D. (1995). Becoming a Critically Reflective Teacher. San Francisco, CA: Jossey-Bass. 

Miller, B. (2010). “Brookfield’s Four Lenses: Becoming a Critically Reflective Teacher”. Avaialble at: https://valenciacollege.edu/faculty/development/courses-resources/documents/Brookfield_summary.pdf  

Shandomo, H. M. (2010) “The Role of Critical Reflection in Teacher Education. ERIC 4(1), 101-113.