Stereotüüpide loomine
Tunni selgitus
Kellele mõeldud: magistritaseme üliõpilased, kes töötavad mitmekultuurilisest taustast pärit lastega
Õppeaste: teise aasta magistri üliõpilased või täiendkoolitused
Olukorra kirjeldus
Selle kursuse õpetamisel on üks väljakutseid ületada keskendumine läänelikele vaatenurkadele, tutvustada postkolonialismi ja mitmekesistada üliõpilaste teadmisi. Selleks proovin valida lugemismaterjali, mis võimaldaks viljakat arutelu klassiruumis (Markowska-Manista 2016). Teiseks väljakutseks on kultuuridevahelise kontakti (Markowska-Manista ja Zakrzewska-Olędzka 2017) ja kultuuridevahelise kogemuse puudumine üliõpilaste seas. Ühes meie tunnis oli teemaks, kuidas õigesti arutada väikelaste ja noorukitega nn kirjanduslikke tekste, mis sisaldavad teatud rühmade stereotüüpset esitust. Tuli vaidlusi selle üle, kuidas lugeda 1934. aastal kirjutatud lasteluuletust „Bambo Brown“ (poola keeles „Murzynek Bambo“) ja 1912. aastal kirjutatud novelli „Kõrbes ja kõrbes“ (poola keeles „W pustyni i w puszczy“). Kas antud teosed aitavad kaasa negatiivsete stereotüüpide püsimisele? „Bambo Brown“ räägib väikesest „mustast poisist“ nimega Bambo, kes elab Aafrikas. See on klassikaline luuletus, mida mõned õpetajad, hoolimata sellest, et see kooli õppekavast puudub, endiselt kasutavad, teised kritiseerivad lastesse rassismi sisendamist. Eestis võiks lugeda nende asemel Karl August Hindrey’I kirjutatud luuletust „Pambu-Peedu“ või Juhan Liivi „Aafrika mehed“.
Hindrey „Pambu-Peedu“
Kord tuli mures mustlane
ja tahtis sõita laadale,
ta tahtis kalli raha eest
sääl näidata üht musta meest.Kuid hinge heitnud oli see —
ja moor, see karjus kogu tee:
„Kust saame uue Pambu veel,
kel oleks hästi ilus keel,et seda laadal näidata
ja rahvalt raha nuruda!
Kes ahnelt elus kanu sööks
ja sekka ikka trummi lööks!“[–]
Nüüd näed sa siin,
mis Peedust välja tuli,
ta pandi puuri musta neegrina,
ning roosk ja kange näljatuli
viib teda elus kanu neelama.Juhan Liiv „Aafrika mehed“.
„Armas sõber Pimbo-Pambo,
saatsin sulle palmiviina.
Mõtle, mis mul saatnud piina:
viina tõi sul ilus Odu –
tüdrukut ei tule kodu?
Kas sa viina kätte saanud?“
„Saanud, joonud, armas Kamba!
Ole terve – ah, vaat seda,
eksitus, näe, ütlen sulle –
mõtlesin, et kõik on mulle:
viina mina ära jõin,
tüdruku siis pääle sõin.
Tervitusi saadan sulle.“
Kuidas sellist olukorda lahendada?
Rohkem materjale debati kohta:
“What is Oxford Style Debate?” by Han-Rog Kang (Oxford University)
“Oxford-style debate guidelines” by M. Moszoro
Pärast kolme kirjeldatud tegevust on õpilastel võimalus oma mõtteid jagada arutelule keskenduvas tunnis. Analüüsitava juhtumi puhul hakkasid õpilased nägema kirjandusteoste sisu uues valguses. Arutelu õpilastega selle üle, kuidas nende vaated luuletuse kohta ja nende teadmised võivad muutuda, oligi üks tunni eesmärkidest.
Õpilased nõustusid, et meie ajal probleemsete kirjandustekstide üle on vaja arutada kontekstist lähtuvalt. Valitud teoste puhul tasub analüüsida negatiivsete stereotüüpide teket, koloniaalkeele kasutamist ja inimeste vähendamist. Oluline on välja tuua ajaloolist ja sotsiaalset konteksti, milles tekstid kirjutati.
Tegevusi tehes on aga tähtis pöörata tähelepanu õpilastele – mis siis, kui osa neist on lapsed või noorukid, kelle vanemad on pärit Aafrika riikidest? On oluline mõelda, kas teie juhendajana suudate sellistes olukordades tegeleda mittediskrimineeriva hariduse andmisega. Igal riigil on seda tüüpi väljaandeid oma kirjanduskaanonis. Tähelepanu tasub pöörata sellele, kuidas ja millises kontekstis õpetaja teadmisi edastab, et teadvustada õpilasi mitmekesisuse suhtes ning vältida otsest ja kaudset diskrimineerimist hariduses. Tasub mõelda, miks Aafrika ja Aafrika mandrilt pärit inimeste kuvand on negatiivne ja eelarvamuslik.
Kasutatud kirjandus:
Akadeemilised allikad:
Diouf, M., Igiehon, A., Karamalla, N., Rasolomampionona, D., & Średziński, P. (2011). Jak mówić i pisać o Afryce. Fundacja Afryka Inaczej, Warszawa.
Liebel‚ M. „Weiße“ Kinder – „schwarze” Kinder. Nachdenkliche Anmerkungen zu Janusz Korczaks Kinder-Roman vom kleinen König Maciuś, In: M. Liebel and Janusz Korczak (eds.) – Pionier der Kinderrechte. Ein internationales Symposium, Berlin–Münster: LIT Verlag Dr. W. Hopf, 2013.
Markowska-Manista, U. (2020) „O potrzebie dekolonizacji współczesnych badań nad dzieciństwem i prawami dziecka
w krajach Globalnego Południa i Globalnej Północy“. Rozważania wstępne, PRZEGLĄD KRYTYCZNY 2020 / 2(1): 9-20, DOI: 10.14746/pk.2020.2.1.01
Markowska-Manista, U. (2016): Walka ze stereotypami odmienności kulturowej – szkolne i pozaszkolne pola bitewne, In: Twierdza. Szkoła w metaforze militarnej. Co w zamian? Maria Dudzikowa & Sylwia Jaskulska (ed.), Wolters Kluwer SA, pp. 315-339.
Markowska-Manista, U. and Dominika Zakrzewska-Olędzka (2017):
Pomiędzy teorią a praktyką kontaktu międzykulturowego, Pogranicze. Studia społeczne, vol. 30, ss. 113-129, DOI:10.15290/pss.2017.30.08
Virtuaalsed allikad:
Chimamanda Ngozi Adichie The danger of a single story https://www.ted.com/talks/chimamanda_ngozi_adichie_the_danger_of_a_single_story
„How to talk about the majority of the world“ published by the Institute of Global Responsibility https://igo.org.pl/, http://igo.org.pl/wp-content/uploads/2016/01/Jak_mowic_o_wiekszosci_swiata_wydanie4_-ebook.pdf
Source of the translated poem in the box is: https://blogs.transparent.com/polish/murzynek-bambo-julian-tuwim/
Zasady Debaty Oksfordzkiej http://ampdo.pl/wp-content/uploads/2017/08/AMPDO_Zasady-Debaty.pdf
