Erinevatest tõlgendamistest tekkinud konflikt
Tunnikirjeldus
Õppeaine teema: sotsioloogia
Õppeaste: bakalaureuse astme tudengid, sh nii kohalikud kui välistudengid
Olukorra kirjeldus
Rahvuse ja rahvusriigi kontseptsiooni üle arutamine võib rahvusvahelises kontekstis olla väljakutse. Rühma rahvuslikku koosseisu teadmata võib kergesti sattuda sama ajaloosündmusega seotud erinevate narratiivide lõksu või teadmatusesse kellegi teise ajaloo kohta. Üks õppetund on liiga lühike, et arutada erinevate riikide ja rahvaste keerulisi suhteid. Õpilastele saab pakkuda ülevaade sellest, kuidas ajalugu toodetakse ja jutustatakse rahvusvaheliselt erinevates koolides.
See on viis, kuidas 1) edendada kultuuridevahelist teadlikkust klassis; 2) toetada kriitilise mõtlemise arengut; 3) vähendada vastuolusid rahvusvahelises seltskonnas.
Allpool kirjeldatud tund on osa sotsioloogia kursusest. Ajalooliste narratiivide ja nende õpetamise üle erinevate riikide (üli)koolides on kaks erinevat mõõdet. Esimene mõõde on see, et õpilased saavad teada, kuidas teised õpilased oma rahvustest teada saavad – kas neid kujutatakse kangelaste või ohvrite, võitjate või kaotajate, okupantide või vabastajatena? Seejärel julgustatakse õpilasi võrdlema erinevaid lugusid sellega, kuidas nende endi ajalugu on neile koolis esitletud, ning otsima sarnaseid või eristavaid ajaloolise jutustamise mustreid. Teine mõõde puudutab saadud õppetunde või teisisõnu õpilaste kriitilist hinnangut selle kohta, kuidas neile ajalugu õpetati. Kui nad puutuvad kokku ajaloolise narratiivi teiste vaatenurkadega, suudavad õpilased paremini analüüsida iseenda ajalugu.
Erinevad ajalootõlgendused ja ka mõne sündmuse politiseerimine võivad klassiruumis kergesti vaidlusi tekitada. Näiteks on viimasel ajal esile kerkinud Teise maailmasõja tähtsus Euroopa rahvusliku ajaloo ja rahvusliku identiteedi jaoks. Ühel sotsioloogiakursusel õppis üliõpilane, kes on õppinud nii vene kui ka rahvusvahelises koolis. Mõlemas sai ta teada vastuolulisi narratiive Teise maailmasõja ajaloost. Esimeses oli ta teada saanud, et nõukogude võim päästis Euroopa natsismi hädadest, teises aga kuulis teistsugust narratiivi, mis positsioneeris Nõukogude Liidu rõhujaks, superriigiks, kes okupeeris pärast Teist maailmasõda Ida-Euroopa. Õpilanesai aru, et ta oli teise narratiivi peale pettunud ja ärritunud, kuid see pani ka mõistma, et sama ajaloosündmust saab jutustada erinevalt, olenevalt sellest, kes jutustab.
Kuidas olukorrale läheneda?
