Vastuolulistest küsimustest akadeemiliste aruteludeni klassiruumis
Kui õpetajad kujundavad arutlemise viisi vastuolulisest või emotsionaalsest toonist akadeemiliseks, muudavad nad olukorra väärtuslikuks õpikogemuseks ning julgustavad õpilasi arendama oma analüütilisi ja kriitilise mõtlemise oskusi. Nii õpivad õpilased distantseeruma oma emotsionaalsest reaktsioonist teatud teemale ja püüavad sellest mõelda analüütiliselt.
Pat Clarke pakub oma artiklis „Vastuoluliste küsimuste õpetamine“ välja neli sammu, mida õpetajad saavad astuda selleks, et edendada õppijakesksel viisil analüütilist mõtlemist vastuolulistel küsimustel. Igal sammul antakse õpilastele valik küsimusi, mis julgustavad neid nägema vastuolulist teemat mitmel erineval moel.
Samm 1. Milles seisneb vastuolu?
Esimese sammuna peaksid õpilased tuvastama vastuolu olemuse, et nad seejärel saaksid analüüsida probleemi ilma eelarvamuste ja emotsioonideta. Vastuolud on enamasti seotud kolme valdkonnaga: väärtused, teave ja mõisted.
“Aumõrvade teema puhul tuleb kõigepealt kindlaks määrata, kas tegemist on väärtusküsimusega. Kas vaidlus käib selle üle, mis peaks olema, või saab aumõrvu välja vabandada kultuuriväärtuste erinevuste tunnustamise ühe osana? Kas see on teabe küsimus? Kas selle küsimusega kaasnevad vastuolud, kuna on raske teada, mida või keda uskuda? Või on küsimus selles, mida me mõtleme mõiste „aumõrv“ all? Mõiste tähendus on igati kultuurilise tõlgendamise küsimus. Mida ühes kultuuris peetakse mõrvaks, seda ei pruugita nii mõista teises. Kui õpilased kalduvad kultuurilise tõlgenduse poole, siis kuidas nad mõistavad universaalset väärtust, mille kohaselt teise inimese tapmine on vale?
Selle küsimuse puhul võivad õpilased järeldada, et olemuslikult on tegemist küsimusega väärtustest, mis on küll ka küsimus teabest ja mõistete määratlustest, kuid selle keskmes ei ole põhiküsimust, kas see on õige. Igal juhul näitab selline arutelu, et isegi niivõrd näiliselt mustvalges küsimuses nagu „Kas aumõrv on õige või vale?“ on mitmeid keerukamaid tahke ja halle varje.”
Allikas: Pat Clarke. „Teaching Controversial issues: A four-step classroom strategy for clear thinking on controversial issues.“ BCTF/CIDA Global Classroom Initiative 2005, https://www.learnalberta.ca/content/ssogmd/html/teachingci/index.html.
Sammud 2 ja 3. Mis on argumendid ning mis eeldustest need argumendid lähtuvad?
Selles etapis panevad õpilased tähele ja vaagivad erinevaid argumente, mis toetavad käsitletavas küsimuses erinevaid seisukohti. Teisisõnu –õpilasi julgustatakse mõtlema analüütiliselt, otsustama, kas erinevad seisukohad on piisavalt põhjendatud, ja hindama erinevate seisukohtade paikapidavust.
Kui õpilased on otsustanud, et aumõrva küsimus puudutab väärtusi, siis peavad nad leidma vastuse moraalsele küsimusele ja seejärel otsustama, kas see vastus kehtib kõikjal maailmas ühtmoodi. Nii võivad nad leida, et aumõrva tuleks kultuurilistel kaalutlustel aktsepteerida ja et teatud kultuurides on sellisel taval praktiline väärtus, kuna aitab tagada perekonna laiemat heaolu. Ilmne küsimus seejuures on: „Kas selline põhjus on õigustusena piisavalt hea?“ Kõige lõpuks jõuame ka moraalse küsimuseni: „Mis saab siis, kui kõik seda teeksid?“
Kui nad otsustavad selliste moraalsete imperatiivide kasuks nagu „Ma ei taha, et see juhtuks minuga“ või „Sellisel praktikal oleksid kohutavad tagajärjed, kui kõik seda teeksid“, siis peavad nad mõtlema ka selliste väärtuste rakendamisele kultuuris, mis seda väärtust ei jaga.
Aumõrva küsimus seostub otseselt ka ÜRO inimõiguste deklaratsiooniga. Seda küsimust saab analüüsida lähtudes küsimusest „Kes seda toetab?“. Kas aumõrva pooldavad inimesed lähtuvad enamasti oma huvidest ning teostavad selliseid tapmisi lähtudes enda kasust või on neil lihtsalt moonutatud arusaamised tõest? Või on sellisel praktikal olemas nii sügavalt juurdunud kultuurilised põhjused, et selle keelamine nendes kultuurides tooks kaasa traditsiooniliste kultuuride hävitamise, mis omakorda võib viia veelgi suurema surma ja hävinguni?
Allikas: Pat Clarke “Teaching Controversial issues: A four-step classroom strategy for clear thinking on controversial issues” BCTF/CIDA Global Classroom Initiative 2005, https://www.learnalberta.ca/content/ssogmd/html/teachingci/index.html.
Samm 4. Kuidas manipuleeritakse argumentidega?
Selles etapis analüüsivad õpilased küsimuse poliitilist olemust, et mõista, kuidas küsimuse politiseerimist võidakse kasutada selleks, et manipuleerida ja kujundada arvamusi. Argumentidega manipuleerimine mõjutab oluliselt seda, millisena küsimust nähakse, keda peetakse vastutavaks ning milliseid samme hakatakse astuma. Argumentidega manipuleerimisel võidaks kasutada selliseid strateegiaid nagu näiteks patuoinaks tegemine, vääranaloogiad ja ülevõimendatud näited. Õpetajad võivad suunata õpilaste tähelepanu üldtuntud teemadele, esitada neid vastandlikest vaatenurkadest ja paluda õpilastel vastata järgmistele küsimustele:
– Kes osalevad nende arutelude kujundamises ning mis on nende erihuvid vaidlusaluses küsimuses?
– Kuidas nad oma seisukohta selgitavad?
– Kuidas nad põhjendavad seisukohti, mida nad soovivad edendada?
Üks näide sellisest arutelust on kliimamuutus.
