Iga klassiruum on mõnel viisil mitmekesine – õpilased on erineva sotsiaalmajandusliku taustaga, võivad olla seotud erinevate religioonidega või üldse mitte ühegi religiooniga, elavad maal või linnas, on pärit liberaalsete või konservatiivsete vaadetega perest. Õpilastevahelised erinevused võivad tuleneda ka muudest põhjustest. Klassis esineva mitmekesisuse ja selle erinevate külgede märkamine loob eelduse, et õpetaja suudab luua väheste eelarvamustega keskkonna, kus valitseb tervitatav ja kaasav keskkond ning kliima kõikidele õpilastele. Uuringud on näidanud, et eelarvamuste käsitlemine ja väljajuurimine klassiruumides parandab ka tegelikult õpilaste akadeemilisi saavutusi (nt McKown 2005).
Tähelepanelikkus õpilaste mitmekesisuse osas nõuab ka õppematerjalide ja -sisu ülevaatamist. Näiteks ühes rahvusvahelises uuringus uuriti kodanikuharidust ja selgus, et ennekõike käsitletakse materjalides Euroopast pärit valgeid mehi ja teised etnilised grupid saavad väga vähe tähelepanu (Dessel 2010, 411). Olemasolevate eelarvamuste teadvustamine on kriitilise tähtsusega mitte ainult kaasava ja lugupidava diskursuse loomisel, vaid see soodustab ka kriitilist mõtlemist. Konstruktiivne ja lugupidav suhtlus on omakorda õpilaste osalemist soodustavate kaasavate klassiruumide aluseks.
Uuringud näitavad, et „ainuüksi kontaktist ei piisa erinevate rühmade omavaheliste suhete parandamiseks“ ja on vaja „tõhusaid programme, mis hõlbustavad [õpilaste] kultuuridevahelisi suhteid“, mida peaksid eest vedama õpetajad (Dessel 2010, 412). See moodul pakub:
Kasutatud kirjandus:
Allport, G. (1954). The nature of prejudice. Cambridge, MA: Addison-Wesley
Dessel A. (2010). Prejudice in Schools: Promotion of an Inclusive Culture and Climate. Education and Urban Society, 42:4, 407-429.
McKown, C. (2005). Applying ecological theory to advance the science and practice of school-based prejudice reduction interventions. Educational Psychologist, 40, 177-189.