Konfliktid klassiruumis
Mooduli teema:
Iseäranis vastuoluliste ja tundlike teemade käsitlemine klassiruumis võib muutuda väga emotsionaalseks nii õpilaste kui ka õpetaja jaoks ning põhjustada konflikte. Neil puhkudel võib klassiruumi arutelu kergelt muutuda kohest konfliktihaldamisoskust nõudvaks ägedaks vaidluseks. Vastuolulisi teemasid on alates abordiõigusest, surmanuhtlusest ja eutanaasiast kuni poliitiliste eriarvamusteni, millest vähemalt mõne tõstatamine klassiruumis on üsna vältimatu. Ka siis, kui vastuolulisi teemasid teadlikult välditakse, võivad inimesed võtta neid emotsionaalselt isiklike uskumuste, tajutud ebaõigluse või teiste põhjuste tõttu. Wessel Haanstra kirjutab, et tundlike teemade ignoreerimine “annab äärmuslikele sotsiaalsetele võrgustikele võimaluse pakkuda inimestele vastuseid” ning seetõttu “tähendab tabuteemade arutamine kindlasti küll riskide võtmist, kuid samas ka vastutuse võtmist tulevase põlvkonna psühholoogilise arengu eest” (Haanstra, lk 1).
Et konfliktid ja emotsionaalne reageerimine erinevate teemade käsitlemisele klassiruumis on vältimatud, peaksid õpetajad omama ettevalmistust selliste situatsioonide kõige konstruktiivsemaks käsitlemiseks – see moodul soovib anda abivahendeid, millega selle eesmärgini jõuda. Kõigis olukordades, kus klassiruumis tekivad konfliktid, on eesmärk “konflikti mõista, mitte seda kunstliku konsensuse loomise teel lahendada”. Sel moel käsitletud konflikt muutub “energia ja õppimise allikaks” (Sturm ja Guinier 2003, lk 531). Konflikti mõistmise protsessi tuleks käsitleda kui võimalust õppida, käsitletava teemaga ühiselt tegeleda ning tuvastada ja seada kahtluse alla selle teemaga seonduvaid eelhoiakuid ja eelarvamusi.
Selle mooduli eesmärgid:
Õppijatel, iseäranis ülikoolides õppivatel noortel, võivad ühiskonna suhtes olla tugevad eelarvamused ja uskumused. Kelly Trezise (2017) väidab tabavalt, et emotsioonid on lahutamatuks osaks sellest, mis toimub klassiruumis.
„Klassiruum on emotsionaalne keskkond. … Ent haridusuuringud kalduvad liiga tihti emotsioone eirama või neutraliseerima. Et parandada õpilaste õppimist ja emotsionaalset seisundit, vähendada õpetajate koormust ning arendada edasi teooriaid, mis käsitlevad emotsioonide ja õppimise vahelisi seoseid, peaksid haridusuuringud muutma oma fookust ning uurima seda, kuidas õpilased saavad õppida sõltumata nende emotsionaalsest seisundist.“
Arvestades, et kõik õpetajad peavad õppetöö läbiviimisel seisma silmitsi ka emotsioonidega, pakub see moodul
- tunniharjutusi ja tunni haldamise strateegiaid õpilaste emotsioonide käsitlemiseks seesmiselt lõhestunud ja pingestatud õppegruppides ja
- juhtumiuuringuid, et näitlikustada õpilaste emotsioonidega seonduvaid väljakutseid ja võimalikke lahendusi.
Kasutatud kirjandus:
Haanstra, Wessel. “Discussing taboos and controversial issues.” RAN issue paper. RAN Centre for Excellence, https://ec.europa.eu/home-affairs/system/files/2019-11/ran_yf-c_discussing-taboos_controversial_issues_en.pdf.
Sturm, Susan; Guinier, Lani. “Learning from conflict: Reflections on teaching about race and gender.” Journal of Legal Education 53, nr. 4 (2003): 515-547.
Trezise, Kelly. “Emotions in classrooms: The need to understand how emotions affect learning and education.” NPJ Science of Learning. 13.07.2017, https://npjscilearncommunity.nature.com/posts/18507-emotions-in-classrooms-the-need-to-understand-how-emotions-affect-learning-and-education.
