Andmebaasidest, raamatutest, ajalehtedest, internetist jne leitud materjalide oma töös kasutamisel tuleb arvestada sellega, et keegi on nende loomise ja koostamisega omakorda kõvasti tööd teinud ja vaeva näinud. Teose autoril on õigustatud ootus, et  tema õigusi kaitstakse ning nime mainitakse.

Autoriõigusega kaitstakse kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. Kaitstavad teosed võivad esineda erinevas vormis, nt kirjandusteos, draamateos, audiovisuaalne teos, maaliteos, arhitektuuriteos, arvutiprogramm, loeng, tegelaskuju jne.

Huvi korral saate lähemalt lugeda autoriõiguse seadusest https://www.riigiteataja.ee/akt/129102014004.

Mis on plagiaat?

Plagiaat ehk loomevargus on teise inimese töö esitlemine iseenda omana. Plagiaadi objektiks võivad olla tekst, andmed, pildid, heli või esitlus (nt ettekanne). Plagiaadiga rikutakse teoste autorite õigusi. 

Video asukoht: http://www.uttv.ee/naita?id=23752&sessioon=15864289179473204284


Kuidas tekib plagiaat?


Plagiaat tekib peamiselt kolmel juhul:

  • teiste isikute töö või ideede kasutamisel ilma neile viitamata. Siia kuuluvad nt tsitaadid teiste töödest, statistilised andmed, aruanded, raportid, pildid, videod, muusika- ja kunstiteosed, samuti suulised ettekanded;
  • teise isiku mõtte refereerimisel (ümbersõnastamisel) ilma viitamata.  Ka teistest keeltest (vabalt) tõlgitud tekstide puhul tuleb viidata autorile. 
  • Iseenda varasema töö uuesti esitamine (kui töö on juba hinnatud) või sellest lõikude, tabelite, illustratsioonide jne uude töösse kopeerimine on akadeemiline petturlusAkadeemiline petturlus on õpiväljundite hindamisel selliste materjalide kasutamine, mida õppejõud ei ole selgesõnaliselt lubanud kasutada teadmiste lubamatu vahetamine (etteütlemine, mahakirjutamine jms) teise üliõpilase eest õpiväljundite hindamisel osalemine kellegi teise kirjaliku töö esitamine oma nime all või selle osade kasutamine nõuetekohase akadeemilise viitamiseta iseenda töö uuesti esitamine, kui selle eest on juba ainepunkte saadud Kui üliõpilane on toime pannud akadeemilise petturluse, siis lisaks negatiivse tulemuse saamisele, on dekaanil kohustus teha üliõpilasele noomitus või õppeprorektorile esildis üliõpilase eksmatrikuleerimiseks. Kui akadeemilise petturluse tõttu on aines saadud negatiivne tulemus, ei ole korduseksami sooritus samal semestril lubatud. Positiivse tulemuse saamiseks tuleb järgevate semestrite jooksul uuesti ainele registreeruda ja aine läbida. Vääritu käitumise tõttu eksmatrikuleeritud üliõpilane ei saa taotleda reimmatrikuleerimist enne, kui eksmatrikuleerimisest on möödunud üks aasta. Allikas: https://wiki.ut.ee/display/oppekorraldus/Akadeemiline+petturlus  , mis on üks plagiaadi vorme. Ka iseenda tööle tuleb selle uuesti kasutamisel viidata. 

Mis ei ole plagiaat

Plagiaadiks ei loeta üldiste ja laialt tuntud teadmiste ilma viitamata kasutamist. Kui ühed ja samad väited korduvad ilma viideteta mitmes teoses, siis võib eeldada, et tegemist on üldise ja ammutuntud teadmisega ehk tavateadmisega.  Näiteks ajalehtedes ja uudistes kajastatud päevakajalised faktid ja eelneval kogemusel põhinevad väited, näiteks:

  • Mai alguses külastas Hispaania kuningapaar Eestit.
  • Umberto Eco nimetati Tartu Ülikooli audoktoriks 1996. aastal.
  • Majanduskriis toob tavaliselt kaasa ka kuritegevuse suurenemise.