Õppekavaarendus Tartu Ülikoolis

See veebileht on loodud selleks, et toetada Tartu Ülikooli õppekavade süsteemset ja sisukat arendamist. Siit leiab koondatult õppekavaarenduse põhimõtted, protsessi kirjelduse, praktilised tööriistad ja materjalid ning info ülikoolis pakutava toe kohta. Leht on eelkõige mõeldud programmijuhtidele, kes juhivad õppekavaarendust ja teevad koostööd õppejõudude, üliõpilaste ja teiste osapooltega. Samas leiavad siit vajalikku infot ka õppejõud ja üliõpilased ning akadeemiliste üksuste juhid. Veebileht pakub selget raamistikku ja praktilist tuge, et teha õppekavaarenduses teadlikke ja põhjendatud otsuseid ning viia kavandatud muudatused ka päriselt ellu.

Aastatel 2025–2028 analüüsib ja arendab ülikool õppekavu eesmärgiga jõuda sidusate ja kooskõlas õppekavade ning süsteemse õppimiskeskse õpetamiseni, mis toetab õppijat õpiväljundite omandamisel kogu õpiteekonna vältel. Selle tegevuse peamiseks väliseks ajendiks on uuenenud kõrgharidusstandard, millega tuleb õppekavad vastavusse viia. Ka mõjutavad õppe sisu ja korraldust muutused ühiskonnas, näiteks tehisaru kiire areng ja tööturu muutuvad ootused.

Tegevuskava ja vastutuse jaotus ülikoolis

Kõigi õppekavade õpiväljundid peavad olema kõrgharidusstandardiga kooskõlas hiljemalt 2028/29. õppeaasta alguseks. Õpiväljundite uuendamise protsess loob võimaluse ajakohastada nii õppekava õpiväljundid kui põhjalikult muuta kogu õpet.
Kõik I ja II astme õppekavad on teinud 2026. aasta algul analüüsi ja otsustanud (programmijuht koostöös programminõukogu ja akadeemilise üksuse juhtidega), kui suuri muudatusi õppekava vajab: kas piisab õpiväljundite ülevaatamisest ja sõnastuse muutmisest või on vajalik õppekava sidususe põhjalik analüüs ning selle tagamiseks muudatused.
Programmijuhti toetab akadeemilise üksuse õppejuht või instituudi juht, kes aitab anda hinnangu, kavandada protsessi, püstitada vahe-eesmärke, kaasata vajadusel välist tuge ja ekspertiisi. Õppejuht või instituudi juht koordineerib koostööd õppekavade vahel.
Valdkondades kinnitati 2026. aasta märtsis plaan, millised õppekavad põhjalikumaid muudatusi vajavad.
Uuendatud õppekavad kinnitab valdkonna nõukogu. Õppekava õpiväljundite muutmine tähendab tavaolukorras uue õppekava avamist. Vähesel määral väljundite täiendamise saab otsustada ülikooli senat, kes on andnud õpiväljundite kõrgharidusstandardiga vastavusse viimise perioodil (kuni 2028/2029. õppeaasta alguseni) õppekavade õpiväljundite muutmise õiguse valdkonna nõukogudele (õppekava statuut, punktid 72.10 ja 87). Et õppekava uus versioon hakkaks kehtima sügisel õpet alustavatele üliõpilastele, peavad õppekava muudatused olema kinnitatud 15. aprilliks (õppekava statuut, punkt 77).

Väiksemate ja suuremate muudatustega õppekavade muutmisprotsess

Väiksemad muutused valinud õppekava sõnastab uued õpiväljundid ja koostab võrdlustabeli haridus- ja teadusministeeriumile esitamiseks. Need õppekavad uuendatakse 2026/27. või 2027/28. õppeaastaks. See tähendab, et õppekavade uued versioonid tuleb kinnitada valdkonna nõukogudes hiljemalt märtsis 2026 või 2027. Seejärel esitab õppeosakond uuendatud õppekavad HTM-ile, taotledes õppekava andmete muutmist riiklikus registris.

Kui eesmärgiks on, et õppekava uus versioon hakkab kehtima 2026/2027. õppeaastal, võiks ajajoon olla näiteks selline.

Suuremate muudatustega ehk põhjalikuma uuendamise valinud õppekavad teevad läbi sisulise ja metoodilise uuendamise. Protsessi toetatakse keskselt: õppeosakonna ning õppimis- ja õpetamiskeskuse tugi eesmärgi selgitamise, koolituste, töötubade, individuaalse nõustamise ja juhendite kaudu. Seminaridel jagatakse ka välisülikoolide kogemusi. Need õppekavad muudetakse 2027/28. või 2028/29. õppeaastaks. See tähendab, et õppekavade uued versioonid tuleb kinnitada valdkonna nõukogudes hiljemalt märtsis 2027 või 2028. Seejärel esitab õppeosakond uuendatud õppekavad HTM-ile, taotledes õppekava andmete muutmist riiklikus registris.

2027/2028. aasta versiooni jaoks võiks aega arvestada näiteks nii:

Kuigi periood 2026–2028 toob õppekavaarenduse eriti fookusesse ja annab võimaluse läheneda õppekavade uuendamisele terviklikult, on õppekavaarendus pidev protsess, mis jätkub ka pärast seda perioodi. Seekord tõukume küll seaduse muudatusest, aga arendustöös tasub eelkõige silmas pidada ühiskonna ja eriala ning õppija arenguvajadusi ning luua õppijatele nende pädevusi parimal moel toetav õpitee.

Hea õppekava lähtub kuuest alusprintsiibist. Printsiibid baseeruvad õppimise ja õpetamise heal taval, teadusülikooli alusväärtustel ning arusaamal, et ühiskond ja tööturg on pidevas muutumises.

Need alusprintsiibid ütlevad, milline on õppe(kava)arendus Tartu ülikoolis:

Terviklik

Märksõnad: eesmärgistatud, struktureeritud, rakendatav

Õppekava on üles ehitatud sidusa ja eesmärgistatud tervikuna, milles õpiväljundid, õpetamine ja hindamine on omavahel seotud ning toetavad õppija arengut järjepidevalt ja loogiliselt. Õpitee, sh ainete maht, järgnevus ja nendevahelised seosed on läbi mõeldud ja tasakaalus. Õpiteekonna kujundamisel on arvestatud õppija koormuse jaotust, et võimaldada süvenemist. Õppekava pakub sisukaid valikuid, võimalust teadmisi rakendada ja õpirändes osaleda.

Õppimiskeskne

Märksõnad: inspireeriv, kaasav, süvenemist toetav

Õpe lähtub õppijast ja tema õppimisest, toetades aktiivset osalemist, sügavat arusaamist ja enesearengut. Õpetamis- ja hindamismeetodid suunavad teadmiste seostamisele, rakendamisele ja analüüsile, pakuvad sisukat tagasisidet ja kujundavad elukestva õppija hoiakut. Õppija mõistab, miks on õppekavas just need õppeained ning kuidas õpitu aitab tulevikus paremini hakkama saada. Vajadusel kohandatakse õpet, et pakkuda tuge raskustes või erivajadustega õppijatele.

Teaduspõhine

Märksõnad: kaasaegne õppesisu, kriitiline mõtlemine, süsteemne arendus

Õpe põhineb nii erialastel kui ka õpetamisega seotud nüüdisaegsetel teadustulemustel. Õppeprotsess arendab kriitilist mõtlemist, seoste loomise oskust ja allikakriitilisust. Õppekava ja õpetamise arendamine põhineb süsteemsel tagasisidel ja analüüsil.

Koostöine

Märksõnad: jagatud eesmärgid, õppekogukonnad, vilistlased ja tööandjad

Õpe põhineb koostööl ja jagatud vastutusel õppijate, õppejõudude ja partnerite vahel, kujundades tugevaid õpikogukondi ja ühist arusaama õppekava eesmärgist. Õppemeetodid ja -ülesanded suunavad üliõpilasi koostööle ja -õppimisele ning tekitavad võimalusi rakendada teadmisi kogukonna hüvanguks (challenge-based learning). Õppejõud kavandavad õpet tervikuna, sidudes oma aineid teistega ning leppides kokku põhimõtetes, mis toetavad õppija arengut. Õppesse kaasatakse vilistlasi ja tööandjaid nt mentorite, külalisõppejõudude või juhendajatena. Koostöine õpe kujundab tugeva vilistlaskogukonna.

Tulevikku vaatav

Märksõnad: muutuv maailm, tehnoloogia areng, tulevikuoskused

Õppes kujundatakse tulevikuoskusi, sealhulgas digipädevusi, loovust ja kestlikku mõtteviisi. Tulevikuoskuste arendamine on seotud erialateadmiste ja -oskustega. Tehnoloogia ja tehisaru kasutamine on lõimitud õppesse, nii et arenevad erialane pädevus ja kriitiline mõtlemine ning omandatakse oskus tehisaru eesmärgipäraselt ja eetiliselt rakendada. Õpe valmistab ette tööeluks ja ühiskonda panustamiseks ning aitab õppijal mõtestada oma rolli ja võimalusi maailma muutmiseks ning ebakindlates oludes kohanemiseks.

Rahvusvaheline

Märksõnad: õpi- ja tööränne, mitmekesine õpikeskkond, strateegiline partnerlus

Tugev õppe- ja teaduskoostöö partnerülikoolidega aitab pakkuda üliõpilastele ja õppejõududele mitmekesist ning kvaliteetset õpi- ja töökeskkonda. Õppekava arendamisel tehakse koostööd välisülikoolidega ning arvestatakse rahvusvahelisi kogemusi ja standardeid. Teadlikult kujundatakse rahvusvahelist õpikeskkonda koduülikoolis, nt aineid õpetavad välisõppejõud, õpitakse koos külalisüliõpilastega. Õppekavas luuakse lihtsad ja selged võimalused õpirändeks partnerülikoolides. Lisaks pakutakse lühiajalise või põimitud õpirände võimalusi ja virtuaalmobiilsust. Tehakse tihedat koostööd strateegiliste partneritega ühis- või osaliselt ühiste õppekavade loomiseks.