Õpiobjekt ja selle omadused

2.3. Õppimise toetamine

Õppimist toetav õpiobjekt toetab oma sisult ja ülesehituselt õpiväljundite saavutamist, olles juhendav, illustreeritud, interaktiivne, tagasisidet andev ja erinevate õpistiilidega õppijatele iseseisvaks läbimiseks sobiv.

Õpiobjekt on loodud iseseisvaks läbimiseks. Seetõttu on õpiobjekti disainides oluline jälgida, et see toetaks kõiki õppeprotsessi etappe. Õppimise toetamiseks tuleb teada, kes on õpiobjekti kasutajad. Õpiobjekti luues võiks silmas pidada vähemalt kahte-kolme sihtrühma (teised õpetajad, erinevad õppijad), et oleks lihtsam luua taaskasutatavat õpiobjekti. Sihtrühma eelteadmiste, vajaduste ja võimaluste arvestamine loob aluse hästi töötava õpiobjekti loomiseks.  

Õpiobjekt toetab õppimist ja õpiväljundite saavutamist, kui õpiobjekti saab õppija läbida iseseisvalt. Õpiobjekti luues ära planeeri õppeprotsessi auditoorset õppetööd – loenguid, seminare ja praktikume. Õpiobjektiga töötades peaks õppija saama vastava teema iseseisvalt omandatud. Seega vali hoolikalt need teemad ja õpiväljundid, mis on üldse sel moel omandatavad.

Õppijate juhendamine ja tagasiside andmine

Õppimise toetamise seisukohast on oluline, et õpiobjekt sisaldab õpijuhiseid, mis selgitavad õppijale õpiobjekti eesmärki, õpiväljundeid ning suunavad kõiki õpiobjekti võimalusi kasutama.

Pane õpiobjekti kirja kõik juhised, mida sooviksid õppijale edastada – kuidas õpiobjekti läbida, millele tähelepanu pöörata, kuidas ennast kontrollida jne.

Hea õpiobjekt toetab õppeprotsessi kõiki etappe – tähelepanu haaramine ja motiveerimine, eelnevalt õpitu (vajalike eelteadmiste) kordamine, uue materjali omandamine, õppimise suunamine, õpitu kinnitamine ja harjutamine, enesekontroll koos tagasisidestamisega. Seega peavad valitud õppemeetodid katma kõiki õppeprotsessi etappe ja toetama õpiväljundite saavutamist, lähtudes õppija õpioskustest ja õpistiilidest:

  • tähelepanu haaramine ja motiveerimine – atraktiivne sissejuhatus, probleemi püstitamine, õpiobjektis käsitletavast lühiülevaate tegemine, õpitava rakendusvõimaluste tutvustamine;
  • eelnevalt õpitu (vajalike oluliste eelteadmiste) kordamine ja aktualiseerimine – enesekontrollitestid eelteadmiste kontrolliks, harjutused eelteadmiste aktiveerimiseks;
  • uue materjali edastamine – materjalide edastamine erinevate meediumite vahendusel erineval raskustasemel, näitlikustamine, olulise rõhutamine, kokkuvõtete tegemine, uute terminite selgitamine, viited lisamaterjalidele ja harjutustele;
  • õppimise suunamine – juhised ja soovitused õpiobjekti läbimiseks;
  • õpitu kinnistamine ja harjutamine – enesekontrollitestid koos automaatse tagasisidega, mõtlemisülesanded, praktilised ülesanded, refleksiooniülesanded;
  • õpitu hindamine – kõikide õpiväljundite ulatuses arvuti poolt hinnatavad enesekontrollitestid või muud hindamisvahendid.

Üks võimalus on õpiobjekti luues lähtuda SCATE ehk SÕKAL mudelist (Mimirinis & Dafoulas 2005, eestindus: Olga Schihalejev 2010):

  • Scope ehk Sissejuhatus – sissejuhatus, eesmärgid, õpiväljundid, eelteadmised, tehnilised nõuded jne;
  • Content ehk Õppematerjalid – tekst, graafika, animatsioon, audio, video erinevates kombinatsioonides;
  • Activity ehk Kinnistamine – tegevused õpitava kinnistamiseks, harjutamiseks, enesekontrolliks ja rakendamiseks (nt ülesanded, enesekontrollitestid jm);
  • Thinking ehk Arutlemine – reflekteerimine ja arutlemine (nt teksti integreeritud küsimused ja mõtlemisülesanded);
  • Extra ehk Lisamaterjalid – viited lisamaterjalidele.

Õpiobjekti struktureerimine

Õpiobjekti sisu edastamisel on oluline selle hästi struktureerimine. Sobivalt ja selgelt struktureeritud õpiobjekt soodustab õpitava omandamist ning toetab õppijaid. Õpiobjekti võib luua sellise, kus õppija tee õpiobjekti läbimiseks on täpselt ette määratud. See on sobiv lahendus juhtudel, kui iga järgneva infohulga mõistmise eeltingimuseks on eelpool läbitud materjali täielik valdamine. Sel juhul saab õppija edasiliikumisõiguse järgmisele materjali osale alles pärast õige vastuse andmist õppejõu esitatud kontrollküsimusele. Teine võimalus on lasta õppijal endal valida (nt sisukorrast), millises järjekorras ta õpiobjekti läbib, millise teemaga ta soovib tutvuda või milliseid tegevusi sooritada ning millised peatükid ta vahele jätab.

Õpiobjekti illustreerimine

Hea õpiobjekt on funktsionaalselt illustreeritud ja varustatud üldarusaadavate näidetega. Illustratsioonid ning näited aitavad õppijal materjalist paremini aru saada, samuti teda motiveerida, tema tähelepanu köita. See kehtib vaid funktsionaalsete (asjakohaste) illustratsioonide ning õppijale mõistetavate näidete kohta.

Õpiobjekti interaktiivsus

Hea õpiobjekt on interaktiivne, võimaldades õppijal ise juhtida õpiobjekti kasutamist ja oma tegevusi (liikumist, valikute tegemist) ning saada automaatset tagasisidet. Õpiobjektis kasutatavad interaktiivsed tegevused ja ülesanded aitavad hoida õppija tähelepanu, abistavad erinevate tegevuste kaudu õppijal materjali paremini omandada. Näiteks sobib õpiobjektis kasutada automaatse tagasisidega enesekontrolliteste ja mõtlemisküsimusi jms.

Erinevate õpistiilidega õppijate toetamine

Erinevate õpistiilidega õppijate toetamiseks on õpiobjektis mõistlik kasutada erinevaid meediumeid. Samuti võiks kaaluda võimalust esitada sama info mitme meediumi abil. Tekst on kõige enam levinud ja kasutatavaim viis teadmiste edastamiseks. Graafika (joonised, fotod jne) illustreerib tekstina antud informatsiooni ning aitab õppijatel paremini mõista abstraktseid ja keerulisi kontseptsioone. Helisalvestustega saab õppematerjalile lihtsal viisil lisada selgitusi ja illustreerivaid helinäiteid. Võrreldes loetava tekstiga tagab audio parema üksiksõnade ja -lausete mäletamise. Videosalvestustega saab õppijatele audiovisuaalselt anda edasi kogemusi ja teadmisi, millele neil tavapäraselt puuduks ligipääs – näiteks teenindussimulatsioonid erinevates kultuuriruumides, valdkonnaeksperdi ettekanne, õppejõu üks kord peetud loeng jne. Video on ka suurepärane vahend ajas kulgevate protsesside kiirendatud või aeglustatud jälgimiseks. Animatsioonid elavdavad õpiobjektis nähtavat ja aitavad demonstreerida raskesti mõistetavaid protsesse. Vajaduse korral näitlikustavad nad õppematerjali, kasutades selleks päriselu järgi aimavaid mudeleid.

Õpiobjektis kasutatavate meediumite valik ja nende maht (läbimise kestus) peaks olema eesmärgipärane ja otstarbekas. Otsuste tegemisel tasub meeles pidada põhimõtet “nii palju kui vajalik, nii vähe kui võimalik”. Meediumi valikul peaks õpetaja endalt küsima, milline meedium toetab edastatavat sisu kõige paremini.

Õpiobjekti “Positsioonilised arvusüsteemid” analüüs õppimise toetamise seisukohast

  • Õpiobjekti “Positsioonilised arvusüsteemid” avalehel on autorite andmed, teemade ja sihtrühma kirjeldus, õpiobjekti läbimiseks kuluv aeg, juhised õpiobjekti läbimiseks ning õpieesmärgid ja õpiväljundid. Puudub vajalike eelteadmiste kirjeldus.
  • Õpiobjekt on struktureeritud kahetasemelisena, mis ongi soovitatav tasemete arv. Sisukorras kajastuvad esialgu esimese taseme peatükid, millel klõpsates avanevad vastava peatüki alapeatükid. Peatükid koosnevad komponentidest (nt sissejuhatus, definitsioon, näide, ülesanne), mis on üksteisest visuaalselt eristatatud (kujundus, ikoonid).
  • Tähtsate aspektide (terminid, definitsioonid) rõhutamiseks on kasutatud rasvast kirja. Definitsioonid on toodud eraldi plokkides ja on tähistatud märkega “Definitsioon” ning vastava tunnusikooniga.
  • Õpiobjektis saab liikuda sisukorra kaudu ning iga lehe lõpus olevate navigeerimislinkide kaudu (Eelmine, Järgmine). Erinevad sisuosad pole seostatud hüperteksti abil.
  • Õpiobjektis on kasutatud rohkesti visuaalseid abivahendeid (pildid, joonised, tabelid, ikoonid). 
  • Õpiobjektis toodud näited kõnetavad õppijaid, kuna on seotud igapäevaeluga. 
  • Õpiobjekt sisaldab interaktiivseid tegevusi (ülesanded, testid). 
  • Õpiobjektis on kasutatud erinevaid meediume (tekst, graafika, video), mis aitab toetada erinevate õpistiilidega õppijaid. Kasutatud on ka õpiobjektivälist interaktiivset mängu.

Mõtle enda loodud või loodavale õpiobjektile. Kas see vastab kõigile allpool loetletud kriteeriumitele? Tegemist on tingimustega, millele vastamine garanteerib õppimise toetamise.

  • Õpiobjekti saab läbida iseseisvalt.
  • Õpiobjekt sisaldab õpijuhiseid, mis selgitavad õppijale õpiobjekti eesmärki, õpiväljundeid ning suunavad kõiki õpiobjekti võimalusi kasutama.
  • Õpiobjekt toetab õppeprotsessi kõiki etappe: tähelepanu haaramine ja motiveerimine, eelnevalt õpitu kordamine ja aktualiseerimine, uue materjali omandamine, õppimise suunamine, õpitu kinnitamine ja harjutamine, enesekontroll koos tagasisidestamisega.
  • Õpiobjekt on hästi struktureeritud (sisu liigendamine, sisukad pealkirjad, olulise rõhutamine).
  • Õpiobjekt on funksionaalselt illustreeritud ja varustatud üldarusaadavate näidetega.
  • Õpiobjekt on interaktiivne, võimaldades õppijal ise juhtida õpiobjekti kasutamist ja oma tegevusi (liikumist, valikute tegemist) ning saada automaatset tagasisidet.
  • Õpiobjekt sisaldab erinevas vormis õppematerjale (tekst, graafika, audio, video, animatsioon) ja õpitegevusi, toetades erinevate õpistiilidega õppijaid.