Õpiobjekt ja selle omadused

1. Mis on õpiobjekt?

Kuigi termin “õpiobjekt” (ingl learning object) tekkis alles 1990ndate alguses (Northrup 2007), võib internetist leida üle miljoni õpiobjektide kohta käiva dokumendi. Eriti kiiresti on nende arv suurenenud viimastel aastatel ja ennustatakse nende arvu plahvatuslikku kasvu lähemal kümnendil. Õpiobjektid on muutunud e-õppes oluliseks mõisteks.

Õpiobjekti definitsioon: Käesoleva materjali kontekstis on õpiobjekt digitaalne interaktiivne materjal, mis võimaldab õppijal ise juhtida õpiobjekti kasutamist ja oma tegevusi ning saada automaatset tagasisidet. Õpiobjekt on:

taaskasutatav – Universaalne õppematerjal, mis sobib kasutamiseks paljude sihtrühmade poolt ning erinevates õppeainetes.,
terviklik – Ühe konkreetse teema omandamiseks loodud õppematerjal, mis aitab saavutada ja kontrollida õpiväljundite saavutamist. Põhisisu paikneb õpiobjekti sees, mitte õpiobjekti välistel veebilehekülgedel (sisaldab minimaalselt välisseoseid).,
toetab õppimist – Sisult ja ülesehituselt õpiväljundite saavutamist toetav, olles juhendav, illustreeritud, interaktiivne, tagasisidet andev ja erinevate õpistiilidega õppijatele iseseisvaks läbimiseks sobiv.,
vastab tehnilistele standarditele – Võimalik kasutada levinumate operatsioonisüsteemide ning tarkvaradega, olenemata kasutatavast õpikeskkonnast.

Muidugi on õpiobjekt eelkõige hea õppematerjal – sisaldab eelteadmiste kirjeldust, on struktureeritud, kasutajasõbralikult kujundatud, aineliselt ja keeleliselt korrektne. Õpiobjektid võivad olla erineva mahu, sisu, kujunduse ja tehnilise teostusega, kuid neil on selge ühisjoon: igas õpiobjektis on selgelt väljendatud põhieesmärk ja õpiväljund(id), mille saavutamist toetatakse erinevate interaktiivsete õpitegevustega (enesekontrolliküsimused, testid, simulatsioonid jm). Õpiobjekt disainitakse õppijale iseseisvalt läbimiseks.

Miks õpiobjekte luuakse ja kuidas neid kasutatakse?

Õpiobjektid luuakse eesmärgiga, et neid saaks kasutada paljud õpetajad oma erinevatele sihtrühmadele mõeldud õppeainetes. Mõistliku mahuga ja kindlale teemale keskendunud õpiobjekte on võimalik erinevates kontekstides (näiteks õppeainetes) efektiivselt taaskasutada ja nendest e-kursusi üles ehitada.

Järgnevad näidisjuhtumid selgitavad, millistel juhtudel tasub luua õpiobjekte ja millistel mitte.

Näidisjuhtum 1. Uurimistöid kirjutatakse gümnaasiumis, ülikooli bakalaureuse- ja magistriõppes ning päriselt omandatakse see oskus doktoriõppes. Akadeemilise kirjutamisega seotud õppeaineid on tihti ühes ülikooliski üle kümne. Kõigi nende õppeainete õppejõud valmistavad akadeemilise kirjutamise õpetamiseks mitmesuguseid õppematerjale. Ilmselt on võimalik selle teema kohta koostada paremaid ja halvemaid materjale, luua igavamaid või huvitavamaid harjutusi sõltuvalt konkreetsest õppeainest.

Kas ülalkirjeldatud näidisjuhtumi teemal on sobilik luua õpiobjekt?

Mõistlikum oleks kõigi nende akadeemilise kirjutamisega seotud õppeainete jaoks koostada üks hea kontekstiväline õppematerjal, mida kõik konkreetse kursuse õpetajad saaksid vajaduse korral näidete ja lisateabega varustada ning edukalt oma õppeaines kasutada. See hoiaks kokku õppejõudude aega, mis kulub õppematerjalide loomiseks, ja enamikul juhtudel parandaks õppematerjalide kvaliteeti.

Näidisjuhtum 2. Õppijale on vaja anda põhiteadmised positsiooniliste arvusüsteemide olemusest ning tutvustada enimkasutatud arvusüsteeme arvutiteaduses. Vajadus selliste teadmiste andmiseks on kõrgharidusasutuste reaalharu bakalaureusetaseme üliõpilastele ning reaal- või matemaatikakallakuga gümnaasiumide õpilastele.

Kas ülalkirjeldatud näidisjuhtumi teemal on sobilik luua õpiobjekt?

Kuna antud teema on vajalik erinevatele sihtrühmadele ning erinevates haridustasemetes, siis on see teema teostatud õpiobjektina, mis sisaldab kolme teemat. Arvusüsteemide teema kirjeldab positsiooniliste arvusüsteemide olemust. Kahendsüsteemi teema on pühendunud kahendsüsteemi arvudele ja teisendustele kümnendsüsteemist kahendsüsteemi ja tagasi. Samuti vaadeldakse kahendsüsteemide liike ja tehteid kahendarvudega. Lisaks on õpiobjektis silmaringi laiendav osa, kus selgitatakse kaheksand- ja kuueteistkümnendsüsteemi olemust. Õpiobjekti on võimalik läbida lineaarselt teemade ja tasemete kaupa või igas teemas vahele jätta teine ehk mahukam tase. Iga osa sisaldab selgitavat teksti, üldist teooriat, illustreerivaid näiteid ja ülesandeid iseseisvaks harjutamiseks. See õpiobjekt on aadressil http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/22560/index.html ning edaspidi analüüsime, kas see õpiobjekt vastab õpiobjekti tunnustele.

Selliseid mitmel kursusel käsitletavaid teemasid on meie hariduses palju. Seega oleks mõistlik nende teemade jaoks luua õppematerjalid ühiselt – õppematerjalid, mis sobivad erinevate õppeainete ja tasemete jaoks, on interaktiivsed, rikkalikult illustreeritud, ainealaselt korrektsed ja professionaalselt disainitud. Lisaks peavad sel õppematerjalil olema teatud spetsiifilised omadused, et erinevad õppijad ja õpetajad seda eri taseme õppeainetes kasutada saaksid. Nendest omadustest käesolev õpiobjekt räägibki.

Õpiobjektide kasutajateks on nii õppijad kui ka õpetajad/õppejõud. Õppijad õpivad õpiobjektide abil, õpetajad/õppejõud aga kasutavad neid oma aine rikastamiseks. Õppija jaoks piisab enamasti sellest, kui ta saab õpiobjekti oma arvutis avada ja materjali läbi töötada. Õpetaja võib tunda vajadust muuta olemasolevat õpiobjekti nii, et see sobituks paremini tema õpetatavasse ainesse.

Kui õpetajal e-kursuse loomiseks enda loodud materjale veel ei ole, siis on mõttekas kasutada olemasolevaid õpiobjekte. Sobiliku õpiobjekti leidmiseks peab õpetaja külastama repositooriumeIngl repository. Spetsiaalne andmebaasirakendus õpiobjektide ja nende metaandmete hoidmiseks. Elektrooniliste õppematerjalide korrastatud kogum.. Kriteeriumitele vastava õpiobjekti leidmisel tuleb see enne õppeprotsessi lülitamist kriitilise pilguga üle vaadata, et vastavate õiguste korral (muutmisõigus) vajalikud muudatused teha või õpiobjekti väliselt enda õppijate jaoks selgitavad kommentaarid lisada.

E-kursuse loomisel tuleb kindlasti arvestada ka seda, et enamasti ei saa õpiobjektid olla õppeaine ainukesed koostisosad. Nendega saab katta vaid teatud teemad ja õpieesmärgid. Kogu õppeaine eesmärkidele vastava terviku loomiseks on vaja lisada ka muid materjale (vt joonis 1).

Joonis 1. E–kursuse moodustamine õpiobjektide ja muude õppematerjalide abil

Kuna õpiobjektid luuakse kontekstivabalt, siis enamasti peab õpetaja ise hoolt kandma selle eest, et õpiobjekt saaks varustatud õppeainesse ning sihtrühmale sobivate ülesannete ja näidetega. Õpetaja ülesandeks on seoste loomine e-kursusel kasutatavate õpiobjektide vahel. Kuna õpiobjektides endis järgnevusi reguleeritud ei ole (ei ole määratud, mis on enne ja mis pärast), siis tuleb liikumine õpiobjektide ja muude materjalide vahel organiseerida e-kursuse loojal.